Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inertgaasidest" - 7 õppematerjali

Keevituse liigid-kaitseriietus
6
docx

Keevituse liigid, kaitseriietus.

MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) · Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO 2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%).

Masinaehitus → Keevitamine
45 allalaadimist
Väärisgaasid
7
doc

Väärisgaasid

molekulaarseid ühendeid vee, fenooli, tolueeni, paraklorofenooli ja teiste sarnaste ainetega. Argoonheksahüdraat Ar·6H2O on kristalliline aine, mis laguneb atmosfäärirõhul­ 42,8ºC juures. Teda saadakse Argooni vahetul toimel veesse 0 0C juures ja kõrgel rõhul (150 atmosfääri ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on Argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi 40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-40Ar+v). 4 Krüptoon (Kr) Krüptooni elektronvalem on 1s22s22p 4s24p6. Looduses on Krüptoonil kuus stabiilset isotoopi

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
Keevitamine
18
doc

Keevitamine

MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) · Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. · Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga.

Materjaliteadus → Metalliõpetus
285 allalaadimist
Keevitamise alused
18
doc

Keevitamise alused

MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus:  Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas)  Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas)  Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). 12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust.  Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga.

Auto → Auto õpetus
118 allalaadimist
KEEVITAMINE
40
odt

KEEVITAMINE

MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: • Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas • Keevitus inertse gaasi keskkonnas • Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%).  TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar),

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
46 allalaadimist
Elektroodkeevitus
28
doc

Elektroodkeevitus

MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus;) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus) · Keevitus inert- ja aktiivgaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar) ja heeliumi (He). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). 17 MIG/MAG keevituse tehnika Enne keevitama asumist kontrolli, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. · Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga.

Ehitus → Üldehitus
83 allalaadimist
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Argoon moodustab klatraaditüüpi molekulaarseid ühendeid vee, fenooli, tolueeni, paraklorofenooli ja teiste sarnaste ainetega. Argoonheksahüdraat Ar·6H2O on kristalliline aine, mis laguneb atmosfäärirõhul­ 42,80C juures. Teda saadakse argooni vahetul toimel veesse 00C juures ja kõrgel rõhul (150 atm ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-®40Ar+v) Lahuse mõiste Lahuse mõiste : Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: ­ lahustist (tavaliselt vedelik) ­ ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.

Keemia → Keemia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun