Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus
sellist rünnakut pareerima, ei kaotanud aega, et kohe tagasi tõmbuda ja kokkupõrkamist vältida, ja kuna
meie sõjamehed olid oma ootuses petetud ega leidnud endi ees mitte kedagi, siis olid nad sunnitud tagasi
tõmbuma." ("Ristisõjad: Legendid ja tõelisus" R. Pörtner, lk.232) Seda probleemi said eurooplased tunda
ka mongolite vastu Liegnitz`i lahingus.
Viimane probleem rüütlite kasutamisel lahingus, mida rõhutaksin , oli indvidualistlikkus. Rüütlid läksid
lahingusse isiklikku tublidust tõestama. See tegi nende organiseeritud ja taktikalise kasutamise lahingus
küllaltki raskeks.
Kindluste kaitsel ja piiramisel mängis pearolli jalavägi, kellel oli oluline roll ka lähinguväljal. Keskaja
jooksul muutus jalaväe roll järjest tähtsamaks tänu uute relvade ja taktikate kasutamisele. Rüütliväe vastu
töötasid väga hästi uued laskerelvad: pikkvibu ja amb.