See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu. Kõigile pidi tema meelest olema kasulik omand ja riigi ülesanne on seda omandit kaitsta. Bethami ideid on laidetud nende liigne induvidualismi ja raha samastamise õnnega pärast. William Petty´i ja Adam Smith´i tööväärtusteooriat arendas edasi Inglise majandusteadlane David Ricardo. Tööväärtusteooriat edasi arendades rõhutas Ricardo, et kauba väärtust ei mõõda ainult selle kauba valmistamiseks kulutatud töö, vaid ka see, mis on läinud tootmisvahendite tootmiseks. Ricardo selgitas, et töölise palk ei olene ainult tööst, vaid ka sellest, kui suurt kasumit kapitalist taotleb
toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist tööarmastus, induvidualismi klassi- kokkuhoidlikus, ausus, (perekond, kirik, kapitalistide ehk arvepidamine naabruskond kaotasid kodandluse 4) Kapitalist ei naudi töö oma rolli normide eraomandisse tulemust, vaid paigutab kehtestamisel)