(2008)SektorOsakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Keskmine majanduskasv 2000-2009 a joonis 3 9 Põllumajandus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka nõukogude ajal rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud NSV Liitu. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid (kolhoosid ja sovhoosid) lagundati ja erastati. 1990
IÖ arvates kuuluvad maastikud, jõed, järved, mered ja muud loodusobjektid inimesele ja on loodusvarade allikad, kuid SÖ arvab, et loodus ei ole inimese oma vaid kuulub kõikidele elusorganismidele. IÖ arvates keskkonnaprobleemide lahenduseks on ekspertide koolitamine, kes leiaksid lahenduse, kuidas majanduse kasvades säilitada ka loodust. SÖ arvates tuleks haridust suunata tarbimise vähendamise õpetamisele IÖ arvates peaksid arengumaad industrialiseeruma lääne eeskujul. SÖ arvates tuleks mitte-tööstusmaid kaitsa industriaalsete ühiskondade sissetungi eest. SÖ püüab panna inimest mõtlema oma suhtelooduse/keskkonnaga, mille tulemusel avardub inimese mõtlemine ja ta kujutlab oma isikliku ökofilosoofia, mis põhineb kõikide eluvormide respekteerimisel. SÖ-s sõna ,,mina" hõlmab kõiki protsesse selles maailmas, milles meie mõistus ja keha elab. Naessi sõnul ei kaitsta mitte vihmametsi vaid seda osa endast, mis on vihmamets.
Hargmaise majanduse kasv kiirenes 1973. a majanduskriisi järel, kuid see on ka tekkinud probleemide üks põhjusi. Kasvas offshore- firmade osakaal (tekkis 1960. aastatel): ettevõte registreeriti väikses ja madalate maksudega piirkonnas (Monaco, Liechtenstein, Neitsisaared jne), et vältida oma riigis kehtestatud makse. Lisaks hakkas tööstustootmine välja nihkuma Euroopast ja Põhja-Ameerikast, industrialiseerimise ja kapitalismi arengu juhtriikidest. Kolmanda Maailma riigid hakkasid industrialiseeruma. Tekstiilitööstus oli 1970. aastateks juba välja rännanud, ka Kolmanda Maailma riigid said osa hargmaisest tootmisprotsessist, liiatigi oli sealne tööjõud odav ja mitte sugugi vilets. Tööstuse viimine Kolmanda Maailma riikidesse poleks saanud võimalikuks revolutsioonita transpordis ja sides. Arenenud riikide tööjõud oli liiga kallis, kallim kui mehhaniseerimise tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970
Hargmaise majanduse kasv kiirenes 1973. a majanduskriisi järel, kuid see on ka tekkinud probleemide üks põhjusi. Kasvas offshore-firmade osakaal (tekkis 1960. aastatel): ettevõte registreeriti väikses ja madalate maksudega piirkonnas (Monaco, Liechtenstein, Neitsisaared jne), et vältida oma riigis kehtestatud makse. Lisaks hakkas tööstustootmine välja nihkuma Euroopast ja Põhja-Ameerikast, industrialiseerimise ja kapitalismi arengu juhtriikidest. Kolmanda Maailma riigid hakkasid industrialiseeruma. Tekstiilitööstus oli 1970. aastateks juba välja rännanud, ka Kolmanda Maailma riigid said osa hargmaisest tootmisprotsessist, liiatigi oli sealne tööjõud odav ja mitte sugugi vilets. Tööstuse viimine Kolmanda Maailma riikidesse poleks saanud võimalikuks revolutsioonita transpordis ja sides. Arenenud riikide tööjõud oli liiga kallis, kallim kui mehhaniseerimise tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970
annaabi.ee 
