võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja- peremehe, tegi temast taas maa- või lihtsalt töölise. Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga oluliseks suurettevõtted, kuhu oli enamasti vaja lihttöölisi. Kuna need suurettevõtted asusid enamasti linnades, siis kogunes linnadesse elama palju inimesi, ning see soodustas suuresti linnastumist. Keskkonna reostus kasvas suuresti. Arvati, et plaanimajandusele põhinev käsumajandus aitab majandust arendada ja seda paremuse poole viia, kuid eksiti. See majandussüsteem ei viinud kuhugi ja oli täielikult allakäival teel. Kuna nii palju tuli sisse
kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15. c) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 10. Kas Sina NL riigijuhina oleksid rakendanud industrialiseerimist ja kollektiviseerimist? Põhjenda oma arvamust kolme konkreetse argumendiga. Mina, kui NL riigijuhina ei rakendaks industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, sest a) Industrialiseerimises loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi saavutada ettenähtud võimsust, mida võiks saada kui investeeriks b) Sundkollektiviseerimise tulemusena oli hirmus näljahäda, milles hukkus mitu miljonit inimest c) Tööpuudus küll kadus, kuid tootlikus oli madal ja mingit kasu ei saadud. 11. Selgita lühidalt NSVL-s toimuvat järgmiste märksõnade alusel:
Mingeid tehnilisi uuendusi põllumajanduses ei toimu. Põhilised tööstuspiirkonnad: · Moskva, kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus. Kunsti keskus. · Peterburg ja Baltikum, kus on palju saksa ja prantsuse kapitali. · Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus · Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus. Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid
Range plaani majandus, st majandust juhiti kompartei poolt kehtestatud plaanide alusel (viisaastakute kaupa). Pearõhk rasktööstuse sh sõjatööstuse eelisarendamisele, mistõttu kergetööstuse/tarbekaupade tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes: · Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel; · Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid) rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus
tööliskoosolekuid, tudengite koosolekuid jne. Kogu sisevõitlus toimus vaid partei kõige kõrgemates tippudes, partei KK-s. Peamine kokkupõrge leidis aset 1929 kevadel, KK järjekordsel aprillipleenumil. Paremopositsiooni vaateid esindas Buhharin. Tema kõne oli õige räige, ootamatult räige. Buhharin ütles otseselt ja avatud tekstiga välja, mis ta kõigest arvab- süüdistas Stalinit NEP-i liiga varases ja kiires likvideerimises, süüdistas teda forsseeritud industrialiseerimises, kategooriliselt oli vastu sellele, et tööstuse industrialiseerimine peaks toimuma talurahva arvelt. Hiiglaslike viisaastakuplaanide koostamist ja ellu viimise katseid nimetas hullumeelsuseks, kõige rohkem ajas kopsu üle maksa Stalinil see, et jutt klassivõitluse teravnemisest annab tunnistust kõneleja poliitilisest kirjaoskamatusest. Lisandusid varasemast ajast tavapärased süüdistused liigses bürokraatias, partei ja riigiaparaadi kokku sulatamises, isikuvõimu kasvatamises jne.
annaabi.ee 
