1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus
püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%
inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele. Ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine on nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 4 Postindustriaalne ühiskond rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia tähtsust rohkem kui tööstustootmist ja tootmisvõimsust. Maailmasüsteem maj ja poliitilised suhted ühiskondade, erit industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel. Neoevolutsiooniline teooria ei tee oletusi ühe või teise vormi üleoleku suhtes. Ei kasuta mõistet progress. Dialektilist igal momendil moodustub omavahel seotud osade sotsiaalne süsteem (tees), millest kerkivad konkureerivad või vaenulikud elemendid, kes esitavad väljakutse sellisele asjade korraldusele. Neid vastasjõude nim antiteesideks. 5
Loomulik eksperiment sama populatsiooni uurimine enne ja pärast sündmuse loomulikku toimumist, millel oli eeldatavasti situatsiooni muutev iseloom. Loomulik iive sündide ja surmade arvu vahe. Maagia käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega. Maailmapaljastus olukord, kui teadvus asendab uskumused ja fantaasia. Maailmasüsteem koosneb majanduslikest ja poliitilistest suhetest industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel. Majandussüsteem koosneb normidest ja tegevustest, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga.
saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta
19.12. Kuidas eristub järk-järgulised muutused revolutsioonilistest? Järk-järgulised võivad jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Revolutsiooniline muutus tähendab ühiskonna poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsku ja põhjalikku ümberkorraldust. 19.13. Mida nimetab Wallerstein oma teoorias maailmasüsteemiks? Maailmasüsteem väljendab majanduslikke ja poliitilisi suhteid ühiskondade, eriti industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel. 19.14. Mis vahe on revolutsioonilistel sündmustel, situatsioonidel ja tulemustel? Revolutsiooniline tulemus esineb siis, kui üks võimuhoidjate kogum asendatakse teisega. Revolutsiooniline situatsioon esineb, kui kaks või rohkem poliiilist rühmitust taotlevad kontrolli riigi üle, nende huvid on lepitamatud ja opositsioonipartei saab toetust suurelt elanikkonna segmendilt. Revolutsioon lõpeb, kui jääb alles ainult üks taotleja. Sündmuste
(arenguriigid, Kolmas Maailm, lõuna vms) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime. Ladina-Ameerika näitel transformeerus see nn sõltuvusteooriaks (tsentrum ekspluateerib perifeeriat). Analoogilist teooriat kasutati ka postkoloniaalse Aafrika ebaõnnestumisi analüüsides. Sõltuvusteooria tundus üsnagi usutavana kuni 1970. aastate alguseni. Siis jõudis aga maailma teadvusse Aasia “majandustiigrite” edukas hüpe industriaalriikide seltskonda. Riikide “arenguhäireid” on seletatud erinevate kultuuride ja religioonide väga erinevate väärtushinnangutega. Arenguökonoomika (Development Economics) enim levinud käsitluse järgi sõltub riigi konkurentsivõime eelkõige neljast tegurist: geograafiline asend; loodusvarad; geopoliitiline olukord; majanduspoliitika. Mitmed analüütikud on püüdnud selgitada, miks toimus oluline murrang – moderniseerumine –
annaabi.ee 
