· Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem Tööstuse ülikiire areng Laiendati demokraatiat Maailma töökoda Industriaalriik Kriis polnud nii laiaulatuslik Töötavate naiste arv kasvas Valitsuskriisid- vahetused Vabaturumajandus SMK hiljem Keinsianism Äärmusparteide populaarsus Kriis väl Üritas domineerida Hoidus konfliktidest Kontr Euroopa rahasüsteemi
Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP Suund võeti industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele Plaanimajandus (viisaastakud) Majandus Ühendati talumajapidamised kolhoosidesse & sovhoosidesse, rikkad talupojad (kulak'ud) saadetid (GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus Hävitati enamiks sõjaväeladvikust Loodi stalinlikud koonduslaagrid 1936-1938 mõrvati üle 7 miljoni inimese Mitmed miljonid surid koonduslaagrites II MMS 23. aug 1939.a. Molotov-Ribbentropi pakt 22.jun. 1941.a
rabama tähtsam, iga peavad kas ära surema, või ära inimene on rahvuse kaduma osa, inimene sureb, aga rahvus jääb. Välispoliitika Majandus Venemaast taheti teha Läks alla, kuna ei Oli halb, kuna kuulutatti sõja industriaalriik saanud piisavalt kaotajaks. maid Kuriteod Lai Vägivallatsemine, Mustsärklased Juutide, neegrite ja pedede Stalin näljutas 7 võtsid linnade üle tagakiusamine. miljonit inimest ära. võimu. Õpetuse Suur suremus, ja Õigustatud oli riigi 6 miljonit juuti sai surma tagajärg teaduse eest suremine, ja
Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste
majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike PRANTUSMAA Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist. Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat
Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn
2. Inglismaa: · Sõjajärgselt kaotas juhtiva positisooni tööstuses; olukord oli eriti raske traditsioonilistes tööstusharudes · Maj kriis suurendas tööpuudust, kuid polnud nii laiaulatuslik kui USAs; streigid + naela devalveerimine, kuid väljakujunenud sotskindlustussüsteem ja maj riiklik reguleerimine aitasid kriisi mõju leevendada 3. Prantsusmaa: · Sõjajärgne kiire maj ja tööstuse areng -> Prants industriaalriik · Investeeringud purustatud alade ülesehitamisse mõjutasid maj positiivselt · Maj kriis algas hiljem ja kestis kauem; tänu kiirele arengule polnud kriisi mõjud suured, kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised Sise- ja välispoliitika dem riikides: 1. USA: · Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused · Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna
mereväekokkulepe. Suurbritannias hiljem alanud majanduskriis (1931) ei olnud nii laiaulatuslik kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Prantsusmaal toimus peale esimest maailmasõda majanduse, eelkõige aga tööstuse ülikiire areng, mille tulemusena sai Prantsusmaast industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustas paljuparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetused tavaline nähtus. Aastatel 1919-1939 vahetus Prantsusmaal 41 valitsust. Ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal tunduvalt hiljem (1933) ning jäi venima. Selle
a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. 2.1.3. Prantsusmaa (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130; 153-155): 29* Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). 30* Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. 31* Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) nin jäi venima
soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab sissetuleku kasvu, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist, organiseeriti hädaabi tööd · Välispoliitiline areng: isolatsioon teistest riikidest, hoidusid poliitilisest liitudest ,mis sisaldasid sõjalisi kohustusi PRANTSUSMAA: · Sisepoliitiline areng: paljuparteilisus, ebastabiilne sisepoliitika · Välispoliitiline areng: tähtsaim suurvõim · Majanduslik areng: industriaalriik, majanduskriis jäi venima, ei suudetud viia läbi radikaalseid samme et kriisi leevendada INGLISMAA: · Sisepoliitiline areng: laiendati demokraatiat, laienes valiaskond, töölispartei sai valitsusse · Majanduslik areng: majanduskriis, leevendada aitas juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse reguleerimise mehhanismid · Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega
laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. 2.4. Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel: Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusena sai Prantsusmaast industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsioonidesse kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid Prantsusmaal tavalised sagedased valitsuskriisid ja valitsuste vahetused (1919-1939 oli 41 valitsust). Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933) ning jäi venima: valitsused ei suutnud ette
Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn
poliitika.)Stalini võimuletulekuga sai juhtlauseks- „sotsialism ühel maal“. Ühtlasi tähendas see otsust Nep peatada. 1922- kommunism 1927- loobutakse NEPist. 1927/28 1v-a. – 1500 ettevõtet., eelistati rasketööstust(sõjatehnika, tööpingitööstus jne) tööstusettevõtete rajamisel kasutati sünnitöölisi. 1932/33-37 2 v-a- püüti saavutada industriaalriik (4500 ettevütet) „SUUR HÜPE“. Tabas suur viljapudus. Mindi peatselt üle sõjakommunismi-aegsele praktikale, toiduainete, isegi taluperede toidu- ja seemnevilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv- bürokraatlikule sotsialismimudelile.
Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Prantsusmaa. Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tööstusel põhinev riik). Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalistiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima
annaabi.ee 
