väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid. Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest.
· Stabiilsus · Muudatused · Konkurents · Koostöö · Asjad · Inimesed ja suhted · Kontroll · Võimustamine Allikas: / 6, lk 14 / Juhtimise uue ja vana paradigma erinevus seisneb maailma erinevas nägemises ning inimeste asjade ja suhete erinevas mõistmises. Industriaalajastule olid omased tsentraliseeritus, surve ja jäikus, mis ei võimaldanud piisavalt motiveerida töötajaid ning takistasid organisatsioonidel muudatustega kaasa minna. Arvati, et töötajatele tuleb öelda mida, kuidas, millal ja kellega koos teha. Juhid uskusid, et range kontroll on organisatsiooni tõhusa eksisteerimise üks eeltingimusi. Hierarhiline ja paindumatu organisatsioon, töö struktureerimine ja üksikasjalised toimingud eeldasid võimu olemasolu organisatsiooni tipus