Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.
Energiavõsa! 66. Muutused maailma energiamajanduses: Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi. Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma
Argentiina Istandus kohv, suhkruroog, arengumaad agrotehnika, odav suur rõhk puuviljad jne tööjõud, sordiaretus agrotehnikal, õiged võtted segatalud industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud; alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma; tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust; tänapäeval esineb vaid arengumaades spetsialiseeritud suurtau moodne, kõrgtoodlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa
Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust.
Filmi-, video- ja muusikatööstus Kirjutav press: ajalehed, ajakirjad, raamatud Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine
Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi. Saadud raha eest osteti paremaid masinaid ja tööriistu. Segatalude arenguga tekkisid spetsialiseeritud suurtalud müügiks toodeti vaid mõnda konkreetset saadust.
a) . Sellest aitas üle saada LSD Masinlik agressivsus ja enesedisipliin kui kaitse kehalise nõrkuse vastu. liikumine, intensiivus, sõda Marinetti(futurist) tahtis luua inimese ilma emotsioonide, armastuseta ehk inimest ilma inimlike omadusteta. ; Sõda on kaunis, sest sellest saab alguse inimkeha oodatud metaliseerumine. Futuristid ei olnud masinatega samastujad vaid nende kummardajad. Masina konseptsioon oli täiesti teistsugune kui meil 20 saj industriaalajastul. Kiideti masinate hügieeni. Org, arenedes kujunes välja lihasesüsteem ja see tegi võimaluse hävitada teisi. Masinatega saad suurendada enda lihasesüsteemi ( labidas , kraana). Keha metaliseerimise eesmärk on hoida endast eemal see vedel löga Sõdurid on mundris, mis tähendab tema sisemaailma kaotamist, personaalsuse varjamist, sõdurist saab ühik, mis kuulub teiste ühikute juurde. M under varjad sõduri lihalikkust. kahurilha
Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms. 18) Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis.
Ning sademete hulgast, aastaajalisest jaotusest. Agraarajastu põllumajandus - minevikus elatuti korilusest, küttimisest ja kalapüügist, toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U 10000 a tagasi hakati kodustama loome ja harima põldu. Taime- ja loomaliigid leiti väga pika ajavältel läbi juhuslike kogemuste. Industriaalajastu põllumajandus - industriaalajastul pm toimusid suured muutused. Pm reformide käigus jagati mõisamaa täielikult või osaliselt talupoegadele, tekkisid ise seisvad segatalud. Talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, mõndasaadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Segatalude edasise arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis
ja suhtlemisoskused, oma mõtete ja ideede edastamise veenvus jt. Liidril on töötajate hulgas suur mõjuvõim ja ta on teistele eeskujuks ja autoriteediks. Tänapäevane teooria väidab, et liidri sünnipärased eeldused pole määravad ja liidriks sündinuid on vähe. Sama kehtib eestvedamise kohta. Küll aga on võimalik liidriks saada pideva enesetäiendamise kaudu. Juhtimise uus ja vana paradigma Juhtimise vana paradigma industriaalajastul: 8 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · ühetaolisus · stabiilsus · konkurents · asjad · kontroll Eestvedamise uus paradigma infoajastul · mitmekesisus · muudatused · koostöö · inimesed ja suhted · võimustamine
Töötaja on rahul ja ei tasu muuda käitumist Vähendab jõupingutusi Allikas: / 1, lk 118 / 11 JUHTIMISE UUS JA VANA PARADIGMA Tabel 1 Juhtimise ja eestvedamise paradigmad industriaal- ja infoajastul JUHTIMISE VANA PARADIGMA EESTVEDAMISE UUS PARADIGMA INDUSTRIAALAJASTUL INFOAJASTUL · Ühetaolisus · Mitmekesisus · Stabiilsus · Muudatused · Konkurents · Koostöö · Asjad · Inimesed ja suhted · Kontroll · Võimustamine Allikas: / 6, lk 14 / Juhtimise uue ja vana paradigma erinevus seisneb maailma erinevas nägemises ning
Alles 18. sajandi keskpaigas tõi industrialiseerimine endaga kaasa tohutu hüppe tootlikkuses, mis omakorda aitas kaasa inimeste jõukuse olulisele kasvule ja elukvaliteedi parandamisele (vt. joonis 1.1.). Läbi sajandite on olnud probleemiks kas, kui palju ja kuidas peaks riik sekkuma majandusse, et riik (ühiskond ja selle liikmed) rikastuksid. Ehk teiste sõnadega, kuidas saaksid ühiskonnas toodetud hüvedest osa suurem hulk ühiskonna liikmetest. Industriaalajastul ja eriti tehnoloogiaajastul on toimunud ühiskonnas otsustajate ja ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte. Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida. 6 Väärtuste loomine Teadmiste ajastu Tehnoloogiaajastu
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis.
Mõisnik rentis maa talupoegadele ja nõudis selle kasutamise eest renti. Kui renti tasuti saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul. Talupoeg pidi ise saadused töötlema ja tegema ka kõikvõimalikke abitöid: hankima väetisi, tegelema maade kuivendamisega või rajama ja hooldama niisutussüsteeme. Kuigi talupoeg otsustas ise, mida toota, ei olnud tal kapitali efektiivsemaks tootmiseks (saagikuse tõstmiseks, tõuaretuseks jne). Tööstusajastu põllumajandus Industriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Agraarreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Esialgu säilis neis veel täielikult elatusmajandus. Segatalude edasine areng viis spetsialiseeritud suurtalude tekkele, kus toodeti vaid mõnda saadust müügiks. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe
Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. (Türk 2001:9) Eestvedamise põhikomponendid on (Türk 2001:10): 1. Tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine. 2. Muudatuste kavandamine ja realiseerimine. 3. Liidri ja järgijate olemasolu ja nende aktiivne tegevus. 4. Mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. Industriaalajastul rõhutati pigem keelde ja käske juhtimisvõtetena. Infoajastu ei usu enam sellistesse väärtustesse nagu ühetaolisus, eraldatus, spetsialiseeritus; pigem on uuteks rõhuasetusteks multinatsionaalsus, kiiresti muutumine ja eripalgeline maailm. Sellises maailmas ei ole võimalik ainult ametliku võimu kasutades ehk ilma liidriks kujunemata edukas juht olla. Seetõttu on iga juhi jaoks ülioluline kujuneda ka liidriks, mis eeldab
annaabi.ee 
