ENSV (Eesti Nõukogude sotisialistlik vabariik)
1958. aastast
hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema
spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70-
ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes
veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse
endasse jäi vähe kvaliteet liha. Tööstuses toimus forsseeritud industraliseermine (arendati nt
põlevkivitööstust). Põlevkivi kaevandamise juures ei käitutud heaperemehelikult, arendati ka
masina ja metallitööstust (tooraine veeti sisse, toodang välja). Arendati välja ehitusmaterjali
tööstus. Selleks, et seda tööstust eelisarendada, selleks oli vaja tööjõudu (toodi teistest NL-u
piirkondadest). Osa jäi siia alaliselt elama, teised lahkusid. Eestis ja Lätis oli olemas juba see
taristu. Tähtis oli suurendada toodangut, mitte kvaliteeti (ekstensiivne)