Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"induktiivusest" - 3 õppematerjali

Elektromagnetvõnkumised
2
docx

Elektromagnetvõnkumised

Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8

Füüsika → Elektromagnetvõnkumine
4 allalaadimist
FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS-2015
10
docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

inudktsioonvoolu, mis hakkab takistama voolutugevuse muutumist poolis. Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli. Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest. T = 2 ruutjuurLC Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi. Elektromagnetlainete skaala: Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Rakenduselektroonika konspekt
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

voolude ümberjagunemist erinevate türistoride vahel, kui üks sulgub ja teine avaneb. Ajavahemiku väljendatud ajaühikutes mille vältel toimub voolude ümberjagunemine ühelt türistorilt teisele nim. komutatsiooni nurgaks . Kui ajahetkel t1 avatakse türistor T1, siis hakkab temas vool suurenema. Samal ajal aga mähiste puiste induktiivusest ei saa hetkeliselt vool türistorist T2 muutuda nulliks, vaid ainult vool hakkab vähenema. Seega on komutatsiooni vältel mõlemad türistorid avatud ja nad moodustavad ühiskontuuri. Tekivad komutatsiooni voolud ja pinged, mõjutavad alaldi tööd. Vaadeldav keskväljavõttega alaldi on komutatsiooni seisukohalt soodsaim, sest komutatsiooni vältel on faaside pinged võrdsed ja vastaspolaarsed ja seetõttu ei saa

Tehnika → Elektrotehnika
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun