Arvutustulemused koondada kahte tabelisse. Vastavalt neile joonestada nivoodiagramm. arvutusi kontrollida vähemalt kolme kontrolltehtega. U2=70 mV K2=-17dB U4=5V K=63dB Näide1: Võimendi 1 Ku=20 dB =10 x Võimendi 2 Ku=26 dB =20x Näide2: Vastuvõtja tundlikkus on E=-44dB (Uo=0,775V) E=0,775*0,0063=4,9mV Sagedusmoonutusi väljendatakse detsibellides. See on põhjustatud kondedest, induktiivsustest, transi- ning skeemi sisemahtuvustest. 0,5dB= 1,06 1dB= 1,12 2dB= 1,26 3dB= 1,41 4dB= 1,6 5dB= 1,8 6dB= 2,0
sest võnkering šunteeritakse transistori väikese sisetakistusega. Selliselt saadud võnkumiste lõigud formeeritakse seejärel ossi ekraanil ajamärkideks. Siirdeprotsessid liinis d Skeemitehnikas kasutatakse laialdaselt pikki liine, mis kujutavad endast hajuparameetritega lülitusi. Nad koosnevad soon piltlikult lõpmata suurest arvust väga väikestest induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest, mis jaotuvad pikki liini ühtlaselt. d ie le k t r i k Liinid võivad olla kahejuhtmelised või koaksiaalsed. Liinides võivad tekkida pinge ja voolu kulglained (levivlained) ja v a r je seisulained (seisevlained). Kulglaine pinge ja voolu suhe kujutab endast lainetakistust
keeru paarina siis kui üks juhe on maandatud siis hakkab see toimima varjena. Koaksiaalliinis on üks juhe kujundatudki varjena see väline juhe kujutab endast punutud sukka ta kaitseb häirete indutseerimist sisemisse juhtmessse ja samal ajal ka signaalide kiirgumist ümbritsevasse ruumi sobib hästi nõrkade signaalide edastamiseks. Liinid kujutavad endast hajuparameetritega ahelaid nad koosnevad nagu lõpmata suurest arvust induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest mis on jaotatud pikkiliini. Siin siis L1 ja R1 ja C1 on nimetatud jooksvad parameetrid see on liini induktiivsus, takistus ja mahtuvus liini pikkus ühiku kohta liini lihtsustatud aseskeem on ära jäätud takistus, sest liini kujundatakse võimalikult väikese takistusega, ning induktiivsust kujundatakse olevat ühes juhtmes ideaalseks liini tööreziimiks on kulgev laine reziim kus vool ja pinge liinis
Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. 30 Filter Rt Rt Uvälj Usis U F U0sis U1msis Usis t U0välj Uvälj t U1msis JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s.o. takistitest, kondensaatoritest ja induktiivsustest ning nende toime põhineb energia salvestamisel kondensaatoritesse ja induktiivsustesse. Aktiivfiltrites kasutatakse põhielemendina transistore ja seepärast nimetatakse neid sageli ka transistorfiltriteks. Lihtsaimaks silufiltriks on tarbijaga paralleelselt ühendatud kondensaator. Sellise elementaarfiltri kasutamise võimalused on aga piiratud, sest ta võimaldab vähendada pulsatsiooni parimal juhul ainult mõne protsendini, millest piisab tavaliselt ainult erandjuhtudel
U1msis U1msis U0sis U0välj t t 22 JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s.o. takistitest, kondensaatoritest ja induktiivsustest ning nende toime põhineb energia salvestamisel kondensaatoritesse ja induktiivsustesse. Aktiivfiltrites kasutatakse põhielemendina transistore ja seepärast nimetatakse neid sageli ka transistorfiltriteks. Lihtsaimaks silufiltriks on tarbijaga paralleelselt ühendatud kondensaator. Sellise elementaarfiltri kasutamise võimalused on aga piiratud, sest ta võimaldab vähendada pulsatsiooni parimal juhul ainult mõne protsendini, millest piisab tavaliselt ainult erandjuhtudel
annaabi.ee 
