peab olema piisavalt suure vooluline (mitu sada amprit) küllalt kõrge tööpingega (vähemalt 500 V) ning küllalt kiire rakendumis kestvusega( töösagedus mõnest KHz 10 KHz) kui lüliti lülitub siis tekib vool kuna mootori vastuelektromontoorjõud on väiksem võrgupingest koormuse induktiivtakistusel tekib elektromontoorjõud mis püüab voolu suurenemist takistada samal ajal toimub energia salvestumine nii koormuse induktiivsusesse magnetilise energiaga kui ka mootori rootorisse mehaanilise energiana, diood VD on kirjeldav voolu sükli ajal suletud. Kui avatakse lüliti PL siis muutub koormuse induktiivsusel elektrontoorjõu polaarsus sest induktiivsus proovib sõilitada endises suunas, nüüd muutub induktiivsus ise energia allikaks. Ning temas salvestunud magnetvälja energia muutub nüüd voolu energiaks vool läbi mootori ankru jätkub endises suunas kuid vool muidugi väheneb. Mootori põõrlemis
lülitustega puudub pinge regulaatorist induktiivsus, sest elektrimootor omab alati mingit induktiivsust ja vaadeldaval juhul osaleb ta pinge regulaatori töös. Kui PL avatakse, siis tekib sisendist vool läbi mootori, ning vool hakkab suurenema. Kusjuures induktiivsusel induktseeritakse elektromotoorjõud, mis püüab seda takistada. Toimub energia salvestamine induktiivsusesse magnetvälja energiana ja ka ajamisse mehaanilise energiana. Kui PL suletakse siis muudab emj. oma polarsust püüdega säilitada mootoris endise suunaga voolu. Avaneb diood VD1, ning vool kulgeb endises suunas PL avatud oleku kestvusel salvestatud energia Rakenduselektroonika 39 arvel. Voolu väärtus seega ka mootori pöörlemiskiirus sõltub PLi sisse ja väljalülitamis kestvuste suhtest.
kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse puhul erineb voolukõver iL oluliselt pingekõverast (joonis 4.13) U ti tp iL Ukesk = ti / (ti + tp) t Joonis 4.13. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõte Näiteks, induktiivse ahela sisselülitamisel salvestatakse ahela induktiivsusesse energia WL = Li2/2 ja mahtuvusse energia WC = Cu2/2. Ahela katkestamisel toimub nende energiate ümberjaotumine ning soojusena hajumine aktiivkomponentides. Neid nähtusi tuntakse kommutatsiooni siirdeprotsessidena (joonis 4.14). Need protsessid võivad olla nii võnkelise (1) kui ka aperioodilise (2) iseloomuga sõltuvalt ahela RLC parameetritest. Niisuguste siirdeprotsesside tulemusena moondub nelinurkimpulsside kuju ning tekivad muundurites kommutatsioonikaod
annaabi.ee 
