Leida L=? V : Induktiivsus selles poolis on -2 H 12. Kondensaatori mahtuvus on 4 uF. Kui suur laeng koguneb kondensaatorisse, kui see laadida pingeni 120 V ? Andmed | 1) Leian kogunenud laengu V2 = 120 V | C = △q / △v = △q = C x △v C = 4,4 F = | △q = 4x10astmes-6 x 120 = 480 x 10astmes-6 = 48 000 000 C = 4 x 10 astmes -6 ------------------ Leida △q = ? V : Kondensaatorisse koguneb laeng 48 000 000 C 13. Milleks kasutatakse a Induktiivpoole? Kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina b Kondensaatoreid? Kasutatakse elektrilaengu ning energia mahutamiseks ja säilitamiseks 14. Arvuta energia poolis, mille induktiivsus on 450 mH ja mida läbi vool 1,2 A Andmed L = 450 x mH = | 1) Leian poolis oleva energia = 450 x 10astmes-3 = | Em = LI ruudus / 2 = 0,45 H | Em = 0,45 x 1,2ruudus / 2 = 0,45 x 1,44 / 2 =
Võnkeringiks nimetatakse süsteeme, kus võngesagedus on määratud. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta?
Induktiivpooli skemaatiline ehitus on toodud joonisel Poolis tekkivate kadude arvestamiseks, mis on eriti tähtis kõrgematel sagedustel, kasutatakse joonisel toodud aseskeemi. Aseskeemil on C pooli keerdudevaheline mahtuvus, RS ekvivalentne kaotakistus, mis arvestab nii mähise kui ka isolatsiooni kadusid ja L pooli põhiparameeter -induktiivsus. Pooli kadusid ja kvaliteeti arvestatakse jälle tg kaudu: tg = RS/XL=RS/L Induktiivpoole valmistatakse ostutooteina ainult miniatuursete feriitsüdamikega ja poolidena pind- ehk pealismontaaziks induktiivsustega 1 uH ... 1 mH. Drosserid Drosserid põhiülessanne on induktiivse takistuse tekitamine. Põhiparameetrid on induktiivsus ja kui suure voolu jaoks ta on tehtud. Relee Ankru tõmbejõud on võrdeline mähist läbiva voolu ruuduga. Alalisvoolureleesid ei saa tüürida vahelduvvooluga.
Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9
Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks
1. JOONIS 3.1. Poolis tekkivate kadude arvestamiseks, mis on eriti tähtis kõrgematel sagedustel, kasutatakse joonisel 3.2 toodud aseskeemi. JOONIS 3.2. Aseskeemil on C pooli keerdudevaheline mahtuvus, RS ekvivalentne kaotakistus, mis arvestab nii mähise kui ka isolatsiooni kadusid ja L pooli põhiparameeter -induktiivsus. Pooli kadusid ja kvaliteeti arvestatakse jälle tg kaudu: tg = RS/XL=RS/L Induktiivpoole valmistatakse ostutooteina ainult miniatuursete feriitsüdamikega ja poolidena pind- ehk pealismontaaziks induktiivsustega 1 uH ... 1 mH. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. I8 II POOLJUHTSEADISED 4. POOLJUHTIDE OMADUSI Semiconductor theory 4.1. Üldist
Väärtus muutub eespool toodud sagedusega (50 Hz), see 230 V on aga nn. efektiivpinge Uef, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama aja jooksul samapalju tööd kui antud vahelduvvoolgi. Saab näidata, et Uef = Um /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus 230 V efektiivpinge korral on ca 320 V. Ka vahelduvvoolu korral kehtib Ohmi seadus i = u/R, kus R on nn oomiline taksitus. See on takistus, mis on vooluringil siis, kui selles ei ole kondensaatoreid või induktiivpoole. Kui vooluring sisalda ka kondensaatoreid või poole, on takistuse avaldis keerulisem. Sel juhul arvestatakse lisaks tavalisele, elektrivoolu energiat soojusenergiaks muutvale takistusele ka nn mahtuvuslikku takistust XC =1/C ja induktiivtakistust XL = L. Kui kõik need takistid on ahelas jadamisi, siis selle kogutakistus Z = R + XC + XL ja Ohmi seadus avaldub kujul Ief = Uef /Z. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina oma- vahel ühendatud rööbiti
annaabi.ee 
