1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega
1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus.
Varaseima perioodi üheks salapäraseimaks kinnituseks on ehitis Stonehenge'is. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr . On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. 3. Keltide aeg Inglismaal 1. aastatuhandel eKr sel perioodil tegelikult Prantsusmaa ja Inglismaa ajalugu kattub. Ca 2000 eKr läksid liikvele indoeurooplased. 1. aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest (keldid) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur (http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif). Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad rauakasutajad, millest valmistasid häid tööriistu. Nii suurenes
· Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. · Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. · Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). b. Lossid ja ühiskonnakorraldus:
Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). · Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast
ilusalt kaunistatud metallist anumateni, vahel isegi kullaga graveeritud kannude või vaasidega. Kirjalike allikate puudumise tõttu (kirjakeel tekkis hetiitide ajal) võime ainult oletada, mida need rituaalsed matused võisid tähendada. Alles selle perioodi lõppfaasis tekkis lähedasem kontakt kirjakeelega, kui puututi tihedamalt kokku Mesopotaamia rahvastega. 1. Hetiitide ajaloost U. 2000 a. eKr, mil Anatoolias olid rahulikud ning vaiksed ajad, toimus indoeurooplastest rahva, hetiitide, sissetung. Hetiidid kohandusid väga kiirelt kohaliku olukorraga, võttes üle paljusid tavasid, mis olid olnud kasutusel nende poolt hõivatud aladel. Umbes samal ajal leidis aset Anatoolia koliniseerimine assüürlaste poolt: mitmed assüüria kaupmehed avasid kaubanduspunkte Kayseri lähedal Kültepes. Lisaks mõjutasid Anatoolias tugevalt sündmuste kulgu ka hurride ( rahvas, kes pärines algupäraselt Mesopotaamiast kirdes) saabumine. U. 1800 a
3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses ehitatakse Giza püramiidid, Tekivad riigid tänapäeva Süürias ja Palestiinas. Balkani poolsaarele rändavadkreeklaste indoeurooplastest esivanemad. Kesk Ameerikas saab põlluharimine peamiseks elatusalaks. 2000eKr Aarialased jõuavad Indiasse, Indoeurooplased jõuavad Apenniini poolsaarele. 2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse
veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Samas ei ole Induse kultuuris jälgegi armeedest, orjadest, sotsiaalsetest konfliktidest ega teistest pahedest, mis muudes varajastes tsivilisatsioonides olemas olid. Umbes 1700 eKr jäeti Induse kultuuri linnad maha või need hääbusid järk- järgult. Kultuuri allakäigu põhjustes pole teadlased seni veel kokku leppinud. Algselt arvati, et selle võisid põhjustada indoeurooplastest India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 5 aarjalaste sissetung Indiasse. Hiljem on kultuuri allakäiku seotud rohkem looduskatastroofide ja kliimamuutustega. Enim levinud teooriateks on laiaulatuslikud üleujutused, maavärinad, Induse või selle lisajõgede voolusängi muutumine. On arvatud ka seda, et kultuuri allakäigu põhjustas
lõunasse kui ka põhja. *hiliskeskaeg (15-16 saj) - põhjustas katkuepideemia, Elanikkonna vähenemine ja majanduslik rakus. See soodustas ühiskonna muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. 5. Rahvasterändamise aeg a) Germaanlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida, - lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Suhteliselt liikuvate hõimudega tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused lngetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon. Kuninga suguvõsa põlvnes jumalast. · rahvasterändamine ja riigid 375 - 568. Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajad) tungimine Aasiat Euroopasse 375 a. Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus
Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 13 Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Tsivilisatsiooni tähtsus. Kreeta kultuur Mükeene kultuur Rajaja- tundmatu päritoluga rahvas Rajaja- indoeurooplastest kreeklaste esivanemad Nimetus- legendaarse kuninga Milnose järgi. Nimetus- Mandri-Kreeka tuntuima lossi Mükeene Lossid- kindlustamata järgi Linn- moodustas lossiga lahutamatu terviku Linn- lossist kaugemal Ühiskond- rahumeelne, naise kõrge positsioon Lossid- kindlustatud kükloopiliste müüridega Lossi eesotsas- üks võimukandja, preester- Ühiskond- sõjakas, mehekeskne
Soome loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas ja alapoolest maa. Aga india müüdis sünnib rebust õhk ja meri, soome rahvalaulus kuu ja päike. Muna kui varjatud elujõu, viljakuse ja ehk ka ülestõusmise sümbol võib olla universaalne aga usk selle kosmogoonilisse funktsiooni pole olnud üldtuntud. Ainult mõnedes piirkonnades ulatub see kujutelm väga kaugele minevikku. Läänemeresoomlased on oma loomisloo õppinud indoeurooplastest naabritelt. Loomismuistendites on kohtame usku muna kosmogoonilisse usku. Muna tekkimisel on versioonid erinevad. Mõneti toob veelind munad, mõneti sünnib muna viljastusjõust, mis on tingitud eetri ja õhu segunemisest tuule abil. Loomine kujuneb järk-järguliselt, kuni stabiilse korra kujunemiseni. Maailmamuna leiab kajastamist ka Vana Testamendi loomisloos, mida hilisemad tõlked enam ei edasta. 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid
Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Kolm refuugiumi asustuslähetena. Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina
· Keele- ja kultuurivahetused ajaloos olnud normiks mitte erandiks. · Olulised maastikulised erinevused: stepivöönd vs. Mäestikud. · Lingua franca (üldkeel) keskse mõistena (mingi kolmas keel, mida erinevad rahvad kasutavad suhtlemiseks omavahel)(mõjutab põhi keeli ja lingua franca mõjul võivad kujuneda uued keeled). · Ühed esimesed inimesed Euroopas soomeugrilased, kes olid rändlevad kütid. · Teistest mitte-indoeurooplastest järgi jäänud baskid, kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. · Kolm refuugiumi asustuslähetena. · Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse- karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal)
Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. Austati jumalannasid. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Puudus sõjatemaatika. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. Mükeene tsivilisatsioon Kujunemine: Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded). Lossid ja ühiskonnakorraldus: Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Kreeka usund NB! 12 kreeka jumalat peab eksamil teadma. Kreeka keel kuulub indo-euroopa keelkonda. Sellest tulenevalt on sellest piirkonnast mõjutusi. Teiseltpoolt on levinud arvamus, et kreeklased on praeugsesse piirkonda sisse tunginud. Enne räägiti seal teisi keeli ja sealsetel rahvastel oli teistsugune tsivilisatioon. Kreekas tekkis tsivilisatsioon mittekreeklaste läbi. Polnud indo-euroopa rahvad. Üheltpoolt ürgne Vahemere kihistus ja sinna peale tulnud indoeurooplastest kreeklased. Kolmandaks mõjuallikaks on Idamaad, kust on üle võetud ka palju religioosset. Substraat- aluskiht(Vahemere põliselanikud) Superstraat pealiskiht(kreeklased) Adstraat kõrvalkihistus (Ida kultuuri ja religiooni pidev ja tugev mõju) Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp
(von Rauchi vajadus üle selgitada 1970.a , mis Leedu kuulub Balti riikide hulka. I PEATÜKK: Euroopa viimased paganad - Pärast Skandinaavia jääkilbi taandumist tekkisid Läänemere idarannikule inimeluks kõlbulikud tinigmused, u. 11 000 a.eKr asususid siia esimesed inimesed. Piirkonna põhjaossa soome-ugri keele kõnelevad inimesed, Läänemere lõnapoolsele rannikule neoliitikumis indoeurooplastest balti keelte kõnelejad. Saksa ja Taani ristisõdijad alistasid 13.sajandil protoläti ja eesti hõimud ning pöörasid nad tule ja mõõga abil ristiusku. Leedu hõimud ühinesid ühe valitseja võimu alla ja panid edukalt vastu Saksa Ordu rünnakutele. Esimesed asukad - Leedu tundraaladel põhjapõtrade jahtijad, paleoliitikumi ehk vanema kiviaja lõpul. Lõunast tulnud olid Swidry, läänest tulnud Madeleine'i-Ahrensburgi kultuuri esindajad. Nende
Ka selles kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid, kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka Kymes oraaklid, keda kreeklased nimetasid sibüllideks. Kyme oli kõige
algseks erinevuseks andis geograafiline isolatsioon, kuid aja jooksul isolatsioon kadus, kuid erinevused jäid ja reproduktiivne isolatsioon on tagatud juba muude (geneetiliste, käitumuslike jm.) erinevuste poolt. Kuigi näide inimkonna tasemel ei ole päriselt adekvaatne (H. s. s. on üks liik), on siin lihtne tõmmata paralleele - Kagu-Aasia rahvad, kes arenesid väga pikka aega olulises geograafilises isolatsioonis indoeurooplastest, on ka nüüd, kus selle isolatsiooni põhjused hakkavad kaduma, ikkagi tihtipeale koondunud USAs nn. China-town tüüpi linnaosadesse. ja mitte ainult USAs ja muidugi ei piirdu näide hiinlastega. Mehhanismid, mis tagavad isoleerumise, on evolutsionistide jaoks intensiivse uurimise allikaks juba pikka aega. Isoleerumine tähendab siinkohal muidugi otseselt barjääri geneetilise info vahetumisel. Just see ja ainult see ongi tähtis.
annaabi.ee 
