põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada, et kõrgkultuur tekkis ainult nendel indoeurooplastel, kes elasid-asusid juba olemasolevate tsivilisatsioonide naabrusesse.
sajandist Meedia all. Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattuša. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattušili. Tähtsaim lahing oli Kadeši lahing, mis toimus 1286 a eKr
seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike- Aasiasse, aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille
Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma
tsivilisatsioonide äärealadele. Sealt alates hakati neid nimetama ka kirjalikes allikates ning on võimalik jälgida nende järgnevat ajalugu. · umbes 2000 eKr rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad · umbes samal ajal ilmusid neist ida poole Väike-Aasiasse hetiidid · umbes 1700 eKr tungisid algul Iraani ja siis Indiasse aarjalased · peagi ilmusid Iraani pärslased · teine osa indoeurooplasi rändas Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist kujunesid keldi, itali (muistse Itaalia) ja germaani rahvad · veelgi hiljem lahkusid oma algkodumaalt slaavlaste ja baltlaste esivanemad HETIIDI IMPEERIUM. Hetiidid olid esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis oma arengus riikluse tasemele umbes 1700 eKr. Võimsa impeeriumi piirid ulatusid peagi Musta mere rannikult Vahemereni. Pealinn Hattusa oli ümbritsetud võimsate müüridega. Umbes 1200 eKr
annaabi.ee 
