Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit. Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei
kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Tärklis jagatakse järgmistesse rühmadesse: 1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3.Riisitärklis, mis on kõige väiksemate terakestega.
Selline pidevus tuleneb pärilikkuse teatud juhtudest: Tunnus määratud mitmete lookuste poolt Pleiotroopia (üks geen mitu tunnust) Epistaas (lookused interakteeruvad ja üks surub teise maha) Alleelide või nende kombinatsioonide erinev ekspressiivsus ja penetrantsus Keskkond mõjutab tunnust reaktsiooni normi piires, aga fenotüübid indiviiditi erinevad Veidi ajalugu: Francis Galton ja Karl Pearson (1890ndatel aastatel): Nad leidsid, et tunnused, milledel on populatsioonis pidevus korreleeruvad statistiliselt vanemate ja laste vahel, samas ei suutnud pärilikkuse tüüpi ehk seda, kuidas sellised tunnused üle kantakse, määrata Wilhelm Johannsen (1903): N'äitas, et seemnete kaal on sõltuv nii pärilikkusest kui ka kesskonnast Sir Ronald Fisher:
ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib-
Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation • Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud
.....................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp.
Kui sa tahad reisida, oled alati oodatud peatuma mõnes Asoke harukommuunis. Kuigi nende kontodele ei laeku igakuiselt suuri summasid, on neil olemas kõik eluks vajalik, samas puudub neil mure homse päeva ja tagasimaksmist vajava pangalaenu pärast ning nad sisustavad oma päevi igavust tundmata kõige muuga peale arvutimängude ja rämpstoidu. Tänapäevase üldaktsepteeritud ühikonna normide ja korralduse järgi on väga keeruline ja raske elada ilma rahata. Õnne valem on indiviiditi väga erinev, sõltuv keskkonnast, kasvatusest, kinnistunud tõekspidamistest. Totaalselt rahata elamiseks tuleks tõenäoliselt liituda sellist elukorraldust viljeleva kommuuniga ja aktsepteerida selle reegleid. Kui see valik on tee sisemise rahulolu ja harmooniani Kas elu ilma rahata on võimalik?Kas maailm on valmis muutusteks? Kuidas see oleks võimalik? Lihtne inimene on väga tihti pankade ja läbi nende ka oma riigi ori, kellele makseraskuste
Sünnituste arv, Vaginaalne sünnitus, Vaagnapõhja kahjustus 3 Tupe seenpõletiku tüüpilised sümptomid on tupe ja emakakaela limaskesta punetus, vaevav sügelus tupes ja välistel gentaalidel, ragaadid tagumisel komissuuril ja kliitorise piirkonnas, valge tükiline tupeeritis 3 Primaarse premenstruaalse sündroomi diagnoosikriteeriumid on: sümptoomide esinemine ainult enne menstruatsioone, sümptoomid peavad kaduma(leevenema) menstruatsiooni alguses, sümptoomid on erinevad indiviiditi, sümptoomid halvendavad märgatavalt patsiendi elukvaliteeti, sümptoome esineb 6 eelnevast menstruaaltsüklist 4 puhul 3 Kombineeritud pillide enamkasutatavad mitte-kontratseptiivsed kõrvaltoimed on menstruaaltsükli reguleerumine, menstruatsioonaegse vereerituse vähenemine, akne vähenemine 3 Menstruatsioonitsükli häirete diagnostikas kasutatakse menstruaalkalendrit, tsüklilisi hormonaalseid uuringuid, tupe tsütohormonaalseid teste, emakaõõne prooviabrasiooni 3
põletikulise soolehaiguse, ägeda soolepõletiku, düsbakterioosi või lühikese soole sündroomi korral - viimasel juhul on mõne haiguse tõttu haigel eemaldatud osa peensoolest).[4] Äärmiselt harva esineb kaasasündinud hüpolaktaasiat - sel juhul ei talu vastsündinu ega imik emapiima ning viimase tarvitamisel sugenevad kõhuhäired. Enamasti kujuneb esmane hüpolaktaasia välja pärast emapiima tarvitamise lõppemist. Indiviiditi võib selle väljendatus olla erinev, sõltudes laktaasi aktiivsuse vähenemise määrast. Nii talub mõni hüpolaktaasiaga isik piima paremini, mõnel aga tekivad vaevused kergemini.[4] Hüpolaktaasia epidemioloogilised uuringud on näidanud selle suurt varieeruvust maailma erinevatel rahvastel, ulatudes 2% Skandinaavias kuni 90100%-ni mõnedel Aasia rahvastel. Eestis tehtud uuringutes on SHLi (Pärilik primaarne hüpolaktaasia ehk
seljaaju närvirakkude võimet omavahel suhelda. Haigus tekib kui immuunsüsteem reageerib müeliinile kaitsekihile, mis katab närvikiudusid. (SMaken) Müeliinkihi kahjustumisel häirub närviimpulsside liikumine väljendudes aeglustumise või lakkamisena. (Multiple sclerosis) Polüskleroosi ei ole võimalik tänapäeval olemasoleva raviga välja ravida. (EMA) Haigus esineb tihti perioodiliste haigushoogude (retsidiivide) kujul. Sümptomid varieeruda indiviiditi kõvasti. (PMC) Polüskleroosi on kõige sagedasem noori ja täiskasvanuid invaliidistav neuroloogiline haigus. (Multiple sclerosis) Ravimist Nerventra on ravim, mis sisaldab toimeainena lakvinimoodi. Ravimit kavatseti turustada kapslitena. Nerventrat ravieesmärk oli leevendada polüskleroosi sümptomeid. Nerventrat kavatseti kasutada hulgiskleroosi relapseeruva-remiteeruva vormi raviks (vahelduvad haiguse ägenemised (relapsid) ja sümptomiteta perioodid (remissioonid))
loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille
meestel kui naistel. On ka teada, et meeste haigestumus suhe on 1,4-1 ja naistel 2,5:1. ALS kujutab endast selja- ja piklikaju motoorsete (ehk liigutusi koordineerivate) närvirakkude taandarengut või hävimist (degeneratsiooni), mistõttu kahjustub ka närvikiudude trakt, mis toob informatsiooni liigutuste kohta kesknärvisüsteemist. Tulemuseks on lihaste kõhetumine ehk atroofia, mispärast tahtlike liigutuste sooritamine muutub järjest raskemaks. Haigus on indiviiditi täiesti erinev ning oleneb haigustekitaja asukohast ehk milline närvisüsteemi piirkondadest on haaratud. Haigus algab enamikel juhtudel käte ja jalgade kerge nõrkustundega (enamasti on keeruline tõsta lihtsaid igapäevaseid esemeid), kõne muutuste ning ka neelamisraskusega. Mõnikord esineb ka põhjendamatut kaalulangust, lihastõmblusi ja krampe. Pikilikaju haaratusel kõhetuvad ka keelelihased ning keeles milles võivad samuti esineda lihastõmblused
Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine). Kõrgematel astmetel, milleks on mõistus ja enesetunnetus, võivad erinevused indiviiditi olla suured. Hoolimata erisugusest arengust läbib igaüks siiski kindlas järgnevuses oma vastavad arenguperioodid. Erinevus võib olla lihtsalt arengu kiiruses ehk arenguperioodi kestvuses. Enesekasvatus (self-education)- inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi. Formeerumine (formation)- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste,
suuremat kogust vastavat käitumist ● Loobumise sümptomid - ebameeldivad tunded, mis tekivad siis kui pole võimalik ennast vastava käitumisega siduda ● Konflikt - viitab ebakõlale, mis tekib käituja ja teda ümbritsevate mures olevate inimeste vahel ● Tagasilangus Sõltuvushäire: ● ajuhaigus ● krooniline, ägenemisega kulg ● haavatavus varieerub indiviiditi (osad on geneetilised haavatavamad) ● sisaldab nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid komponente ehk tundlikumaid, emotsionaalsemad ning on suurem võimalus sattuda sõltuvusse. ● areneb hiilivalt ning sellel on staadiumid Samas võib mõni tundlik inimene olla sitke sõltuvuste tekkimiste vastu, see peitub keskkonnas. Kui selline inimene on väga toetavas keskkonnas kasvanud siis tuleb ta sellest paremini välja.
romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr Võimalikud mitmed kombinatsioonid: · meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), · romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), · kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju,
2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub
Liikumine võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise tugevdamine( I. Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili. Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline
Aspiriini metabolism Imendumine: maost, peensoolest Hüdrolüüsub äädikhappeks ja salitsülaadiks Jaotumine: ühtlane kogu kehas, seondub plasmavalkudega 90% Metablism: maksas, konjugeeritakse glütsiini ja glükuroonhappega Läbib platsenta, eritub rinnapiima Poolväärtusaeg madalas doosis 2 h, kõrges doosis 30 h Uriini alkaliseerivad ained (nt antatsiidid) suurendavad oluliselt metaboliseerumata aspiriini eritumist neerude kaudu Eliminatsioonikineetika on indiviiditi väga varieeruv Aspiriini metabolism Aspiriini võimalikud kõrvaltoimed Seedetrakti kõrvaltoimed otsene ärritus (hape), erosioonid Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos
Enamasti sõltub see, kui rahul me endala oleme, maailma poolt välja näidatavatest austusemärkidest. Keerulisemaks teeb asja see, et kõrget staatust on keeruline saavutada ning hoida. Ebaõnnestumisest sünnib alandus ja inimesel tekib painav teadmine, et ta ei suutnud veenda maailma oma väärtuses. (de Botton 2004) SÜMPOTMID Sümpomid võivad olla nii füüsilised, emotsinaalsed kui ka käitumuslikud. Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning kehalised nähud, nagu suu kuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib esineda korraga rohkem kui üks ärevushäire ning mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). (Baldwin 2005) o Generaliseerunud ärevushäirega (GAD) kaasneb mittespetsiifiline ärevus inimene
Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reacalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus,
peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus,
üldistamine olemasolu eksp, mitme tulemi 1)identifitseerime indiviidi tasandile. 2)potentsiaalsete ja ka haiguse maksavähi juhud riskitegurite loomuliku kulu meid huv olemasolu uurimiseks. populatsioonis. 3)kõrvutame saadud Nt. Uurib seost 2)valime andmeid indiviiditi. kroonilise B hep ja kontrollideks maksavähi vahel sobivad isikud koostame kohordi sama pop hulgast. inimestest, kel pole 3)võrdleme kr B maksavähki. hep Jaotame kohordi esinemissagedust
• • Genoomsed haigused – suured CNVd, jäävad 1-100 Mb vahemikku. Nt Downi sündroom, 21 kromosoomi trisoomia. Cri du Chat sündroom 5 kromosoomis deletsioon (u 10 Mb). • Normaalse fenotüübi CNV-d – CNVd, mis on normaalse fenotüübilise variatsiooni aluseks jäävad vahemikku 10 kb – 1Mb. Nt reesus veregrupp - RhD negatiivsust põhjustab RHD geeni deletsioon. Sülje amülaasi geen on duplitseerunud – AMY1 geeni koopiate arv on indiviiditi varieeruv. • CNVd mis on seotud normaalse fenotüübilise variatsiooniga ja immuun- funktsioonidega – jäävad alla 1Mb. Nt α-globiini geenide duplikatsioon. • • Regulatoorne RNA: • RNA omadused 1. Omab erinevaid olulisi rolle raku ainevahetuses 2. Evolutsiooniliselt varajane 3. Seondub RNA, DNA, valguga 4. Lineaarstruktuur võimaldab kodeerivat funktsiooni DNA-RNA-valk. 5
Luuüdi siirdamine kiirgushaiguse ja mõne verevähi vormi puhul on tuntud asi. Nabaväädi vere tüvirakke on kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia ravis. Neuraalsete tüvirakkude abil loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste, nt. parkinsonismi ravini. Parkinsonism, täpsemalt Parkinsoni haigus, on inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt (1817) täpsemalt kirjeldatud neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50.- 70. eluaasta vahel, kuid võib indiviiditi ka märksa varem alata. Selle peamiseks tunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmetus; sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini produtseerivate neuronite hävimine. (Dopamiin on üks aju virgatsaineid, st. info vahendajaid teatud tüüpi neuronite vahel). Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole; osale haigetele annab ajutist kergendust mõni dopamiini erim,
vaskulariseeritus ja ravimite suur lipofiilsus (näiteks halotaan, enfluraan). Suure lipofiilsusega ravimitase ei pruugi jõuda tasakaalu, sest rasvkoes halvem verevarustus. Minimaalse alveoolikontsentratsiooni (MAC) mõiste: farmakoni kontsentratsioon inhaleeritavas gaasidesegus, mis põhjustab 50% patsientidest liikumatuse kirurgi lõikest tingitud valu ärritusel · Dilämmastikoksiidi puhul MAC üle 100 % - sellega ei saavutagi täielikku anesteesiat · Tundlikkus varieerub indiviiditi, enam kui 95% patsientidest on anesteesia ajal ravim kontsentratsioonil 1.1 MAC · Eakatel väiksemad MAC-väärtused, ei sõltu soost ega kaalust-kasvust Klassikaline Guedel´i kirjeldus üldanesteesia staadiumidest · I staadium: Patsiendil tekib analgeesia, staadiumi hilisema osa kohta amneesia. · II staadium: erutusstaadium. Patsiendi hingamine on ebakorrapärane, patsient võib liigutada, võib esineda deliirium. · III staadium: kirurgiline anesteesia
· elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust); · rasedus · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.- 3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu; · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse; · ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid, antidepressandid, uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad medikamendid; · endokriinfaktorid e
esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete
Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga. Toiduallergiat tuleb eristada toidutalumatusest. Lapsevanemad võiksid jälgida oma lapse toidueelistusi ja püüda vältida toite, mis lapsele ei meeldi. Seejuures tuleb säilitada tasakaalustatud dieet. Mõnest toiduainest loobumisel tuleb leida uus toiduaine või ainete
33 Nootroopikum - mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » 34 John Cade 1949 Li kui tujustabilisaator & bipolaarse häire ravim ; tõestus & edasiarendus Morgens Shou 1954, 1967 35 Karbamasepiin jt nimetatud - rambivastane ravim, mida kasutatakse nii generaliseerunud kui partsiaalsete hoogudega epilepsia & ka kolmiknärvi neuralgia ravis. Suukaudsel manustamisel imendub kiiresti, kuid farmakokineetika & -dünaamika võivad olla indiviiditi küllaltki varieeruvad. Üledoseerimisel nüstagmid, ataksia, nägemishäired, unisus. Kõige ohtlikum toksiline toime on luuüdi supressioon ning aplastilise aneemia teke Vähemmääratletud psühhotroopikumide rühmad (puudub selgus toime spetsiifilisuse & mehhanismi osas) · Nootroopikumid33 (piratsetaam; ACh-) · Sereenikumid (eltoprasiin) · Adaptogeenid36 & aktoprotektorid · Stressprotektorid · Afrodiasiakumid (johimbiin)
kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Läheduse erinevad tüübid (Kutsar, 1999; http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101697) Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970; tsit. Kutsar, 1999 järgi) · seksuaalne, emotsionaalne, intellektuaalne, esteetiline, loominguline, rekreatsiooniline, töine, kriisilähedus, kohustustel põhinev, vaimne. Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju,
põhimõttel nagu külmutuskapp. Osadel tankidel toimub jahutamine jääveega. 47. Veiste käitumine (etoloogia). Etoloogia ehk käitumisõpetus uurib loomade liigiomast käitumist. Veiste käitumise tundmine on vajalik , et osata loomi õigesti kohelda ning luua neile pidamistingimused, mis tagavad maksimaalse jõudluse. Käitumise pärilikul alusel kujunevad eluajal õpitavad käitumisviisid, mis varieeruvad indiviiditi. Näiteks ei talu veised masinate ja seadmete poolt tekitatud müra. see võib põhjustada psühholoogilisi ja füsioloogilisi häireid, mis alandavad toodangut. Veised vajavad piisavalt ruumi lamamiseks, tõusmiseks, ümberpööramiseks, jäsemete sirutamiseks, pea ja kaela pööramiseks ning enese väljaheidetest puhtana hoidmiseks. Veiste kontsentreerumine piiratud territooriumile ja pidamisevead põhjustavad stressi. Stressorid (stressi põhjustavad tegurid) võivad olla tingitud:
SNP-i seost uuritava tunnusega. GWAS analüüsiga saab identifitseerida levinud (common) variante. Kuid levinud SNP assotsiatsioonid ei lähe arvesse paljude geneetiliste haiguste puhul. 4. Nimeta vähemalt kolm viisi, kuidas farmakogeneetika võiks mõjutada ravimitööstust? Ravimite efektiivsuse suurendamine – 30-60% patsientidest alluvad ravile Ravimite ohutuse suurenamine ehk kõrvaltoimete vähendamine Annuse optimeerimine indiviiditi 5. Kuidas me võiksime Eestis rakendada farmakogeneetikat? Farmakogeneetika võimaldab leida patsiendispetsiifiliselt sobivaid ravimeid ja nende annuseid indiviidide geneetilisi erinevusi arvesse võttes. Ka üldisemalt, teades eestlastele omast geneetikat, saab seda arvesse võtta medikamentide valmistamisel. Üheks võimaluseks uute ravimimärklaudade otsingul on assotsiatsiooniuuringud, kus võrreldakse geneetiliste mutatsioonide
Kui mutatsioon esineb, siis DNA ahel ei lõigata katki või just lõigatakse. Esmalt uuritav lõik paljundatakse PCR-iga, seejärel lõigatakse restriktaasiga ja siis lahutatakse fragmentide segu agaroosgeelil. Suurusmarkeri abil määrame, millise suurusega produktid tekkisid, saab määrata selle alusel heterosügootsust või homosügootsust ja ka mutatsioonide esinemist. DNA mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused. Korduste arv on indiviiditi erinev. SNP – ühenukleotiidiline polümorfism - DNA järjestuse varieeruvus, mis väljendub ühe nukleotiidi muutumisel genoomis. 83. Milleks kasutatakse põllumajandusloomade aretuses ja veterinaarmeditsiinis geneetilisi markerid ? Abistavate meetoditena pärilikkuse selgitamisel kasutatakse mitmeid tsütogeneetilisi, immunogeneetilisi ja biokeemilisi uurimisi. Lisaks on tänapäeval tähtsale kohale tõusnud DNA uuringud, mis võimaldavad täpsemalt uurida geenidefekte
tavaliselt abstraktsest teemast(nt. Religioon, tõde ja vale.. *Kõne kiiruse ja kulu märgatav muutumine: üksikasjalikkus, ülemäärane järelduste tegemine, hüpergraafia *Muutunud seksuaalne käitumine: hüposeksuaalsus, seksuaalse objekti valiku väärastumine ENTSEFALIIDIJÄRGNE SÜNDROOM *Residuaalne käitumise muutus ilmneb pärast viirus- või bakterentsefaliidist paranemist *Sümptomid mittespetsiifilised, erinevad indiviiditi sõltuvalt nakkuse põhjustajast, isiku vanusest nakatumise ajal, sageli taandub TRAUMAJÄRGSE AJUKAHJUSTUSE SÜNDROOM *Tekib pärast peatraumat *Sisaldab mitmesuguseid sümptomeid(vähemalt 3) : peavalus, peapööritustunne, väsitatavus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaiksete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia, alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes VAIMNE ALAARENG F70-F79 *mõistuse peetunud või puudulik areng
röntgenülesvõtteid. Kraniaalnärvid ja perifeersed närvid. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad. Perifeerne närvisüsteem ja selle osad ühendavad elundeid kesknärvisüsteemiga. Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse.
3. Tromboosi ja emboolia oht veeni tromboosi olemasolul võib vibratsiooni toimel tromb vallanduda, emboli vabanemiseks on oht südame rütmihäirete esinemisel; 4. Hüpotoonia meetod võib vererõhku veelgi alandada (sealjuures mõõdukalt alanenud arteriaalse vererõhu puhul võib VAT toimel vererõhk normaliseeruda); 5. Psühhoosid võib juhtuda, et psühhootilises seisundis inimene ei saa aru, milles ravi seisneb (näit. madalsagedusliku heli taktiilse tajumisega võivad kaasneda indiviiditi varieeruvad subjektiivsed aistingud, eriti esimeste seansside puhul: näit intensiivne soojus- ja raskustunne erinevates kehaosades või kerge keha õõtsumise tunne - Koostaja). Ravi on võimalik, kui kohal viibib keegi, kes patsienti hästi tunneb ja oskab talle arusaadavalt seletada, mis toimub; 6. Rasedus puuduvad uurimistulemused VAT mõjust raseduse puhul; 7. "Rändav" neer; 8. Ülemäärane vibratsioonitundlikkus; 9. Subjektiivne vastumeelsus (hirm) teraapiameetodi suhtes.
Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)? Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid Arengut on keeruline uurida, kuna see toimub pika aja jooksul ning seda mõjutavad nii bioloogilised kui KK-d põhjused )kultuur, ühiskond, perekond, kool, sõbrad, traditsioonid, sõda/rahu, kehaline aktiivsus jpm). Väga keeruline on leida metoodikat. Me ei saa ka ise kõigest täpselt aru. Inimese
Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on
Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks
laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal liiga madal. Selle tulemusel jääb piimasuhkur e laktoos peensooles lagundamata (glükoosiks ja galaktoosiks) ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust, korinat, -valu ja kõhulahtisust, kuna lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks ja toodavad selle käigus inimesel kõhuvaevusi tekitavaid gaase ja happeid. Ensüüm laktaasi aktiivsus on indiviiditi erinev ja inimesed taluvad seetõttu rõõska piima erinevalt. Laktaasitalumatust esineb rohkem rahvuste hulgas, kes ajalooliselt on lühemat aega piimakarjakasvatusega tegelenud. Nt. ligi 100% jaapanlastest, 95% Alaska indiaanlastest ja 85% Gröönimaa eskimotest on laktoositalumatud, seevastu rootslastest vaid 1% ja taanlastest 2-3%. Eeslaste hulgas on laktoositalumatus maakonniti erinev 22-23% Kambjas kuni 57% Peipsiäärsete inimeste hulgas.
probleeme hapupiimatoodete valmistamisel ning vale-positiivseid tulemusi pidurdusainete esinemise uurimiseks rakendatavates testides. Mükotoksiinide eksretsioon lehmapiima kontamineerunud söötade tarbimise järgselt on üldiselt väike ning praegusel ajal loetakse riskiteguriks vaid aflatoksiin M1 jõudmist piima. Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti
laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal liiga madal. Selle tulemusel jääb piimasuhkur e laktoos peensooles lagundamata (glükoosiks ja galaktoosiks) ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust, korinat, -valu ja kõhulahtisust, kuna lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks ja toodavad selle käigus inimesel kõhuvaevusi tekitavaid gaase ja happeid. Ensüüm laktaasi aktiivsus on indiviiditi erinev ja inimesed taluvad seetõttu rõõska piima erinevalt. Laktaasitalumatust esineb rohkem rahvuste hulgas, kes ajalooliselt on lühemat aega piimakarjakasvatusega tegelenud. Nt. ligi 100% jaapanlastest, 95% Alaska indiaanlastest ja 85% Gröönimaa eskimotest on laktoositalumatud, seevastu rootslastest vaid 1% ja taanlastest 2-3%. Eeslaste hulgas on laktoositalumatus maakonniti erinev 22-23% Kambjas kuni 57% Peipsiäärsete inimeste hulgas.
Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1
Kui mutatsioon esineb, siis DNA ahel ei lõigata katki või just lõigatakse. Esmalt uuritav lõik paljundatakse PCR-iga, seejärel lõigatakse restriktaasiga ja siis lahutatakse fragmentide segu agaroosgeelil. Suurusmarkeri abil määrame, millise suurusega produktid tekkisid, saab määrata selle alusel heterosügootsust või homosügootsust ja ka mutatsioonide esinemist. DNA mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused. Korduste arv on indiviiditi erinev. SNP – ühenukleotiidiline polümorfism - DNA järjestuse varieeruvus, mis väljendub ühe nukleotiidi muutumisel genoomis. 83. Milleks kasutatakse põllumajandusloomade aretuses ja veterinaarmeditsiinis geneetilisi markerid ? Saab kontrollida põlvnemist, tuvastada indiviide, aitavad kindlaks teha haigestumise tõenäosust. Oluline tõuloomade või sperma müügis, aretusselektsioonis. Saab kindlaks määrata sugu, liigi
tagajärjed, mida ootan Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks suurem kui 0. Tagajärgi võib olla häid ja mitte nii häid. Kokku peavad head olema ülekaalus negatiivsete üle. Tagajärjed- väsimus-negatiivne. Eksam-vähe aega sõprade jaoks. Pos- saan rahaliselt makstud, kiitust, tunnustust. Sõltub, kumba on rohkem. Neg pool jääb domineerima, sel juhul ei hakka in pingutama, sest summa ei ole positiivne. Kui töö on väga huvitav, in töötab rohkem. Indiviiditi erinev. Eesmärgi püstitamine: Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlik eesmärkide ja kavatstuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest). Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: Eesmärgi raskus- kas hindame eesmärgi saavutataks. Kas on tõenäosus, et eesmärgi saavutame. Kui on ilmselge, et on ülejõu, siis in ei hakka seda tegema, kui nagunii ei saavuta
Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 30) Närvisüsteemi üldiseloomustus
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. · Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks (inimpopulatsioon on heterogeenne => DNA järjestuses on nukletiidses järjestuses indiviiditi erinevusi) · Meditsiin: Geeniteraapia geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse; Molekulaarne diagnostika võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene see aitab otsustada, millist ravi patsient vajab; eriti tähtis on sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude
Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 23. Pea- ja seljaaju
Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse
annaabi.ee 
