eestlane». See lause ajab välismaalased naerma, eestlasi aga mitte see on lihtsalt nii loomulik. Asi pole mitte maiustamises, isegi mitte hävitamises «ärasöömise» teel, vaid lihtsalt teise kallal närimises. Ei mingit lõplikku hukkamist või korralikku mahamatmist. Lihtsalt närimine (Rakke, K. 2008. Orjarahva saatus. http://www.reisid.postimees.ee/020906/esileht/meelelahutus/216125.php. 12.04.2008). · Meie individualistlikus konkurentsiühiskonnas nähakse ka ohte, homo homini lupus est fenomeni, lihtsate inimlike väärtuste kadumist: "Ühest küljest paneb ühiskond peale surve rabeleda ja tegutseda. Teisalt üritatakse maha suruda kõrgelennulisemaid plaane. Võibolla on see inimlik kadedus, mis takistab teiste püüdlusi hinnata. Tahtejõulisemaid see õnneks ei peata neile on triumfiks tõendada, et kõik on võimalik
orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile
b) kodune haridus c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused. 23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu
*Riskeeritakse vähem Hirm ebaõnnestumise ees *Juht peab olema ekspert alal, mida ta juhib *Alluvate initsiatiivi tuleb hoida kontrolli all *Reegleid ei tohi rikkuda MADAL EBAKINDLUSE VÄLTIMINE - Singapur, Taani, Rootsi 33. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -individualism-kollektivism. Individualism on mure iseenda kui indiviidi pärast vastandatuna murele selle grupi prioriteetide ja reeglite pärast, kuhu ta kuulub. Tavaline inimene on individualistlikus ühiskonnas selline, kes on teistest sõltumatu ja võimeline iseseisvalt hakkama saama. KÕRGE INDIVIDUALISM - USA, Suurbritannia, Kanada Organisatsiooni mõju liikmete heaolule on mõõdukas. *Eeldatakse, et töötajad ise kaitsevad oma huve. *Edutamine toimub nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt organisatsiooni, aluseks turuväärtus. *Juhid püüavad järgida kaasaegseid juhtimisideid. *Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks
teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" seletab järgmist: mõiste tootmine ehk produktsioon pärineb marksistlikust traditsioonist, kuid on muutunud üldisema feministliku keelekasutuse osaks. Inimliku taastootmise all mõistetakse lisaks soojätkamisele ka kehalisuse eest hoolitsemist, kodutöid ja lastekasvatust. Individualistlikus feministlikus traditsioonis on reprodutseerimine naise elueesmärgi ja naisesuse määratlejana kõrvale 1 Mõiste ja termin kasutatakse antud essees sünonüümselt. 4 tõrjutud naise intellektuaalsete võimete ees ning õiguse kõrval tegutseda kaasaja avalikkuses ning mõjutada poliitikat (Liljeström&Koivunen 2003: 227, 240).
Käitumine sõltub normidest või hoiakutest: Kollektivistlikes kultuurides juhivad sotsiaalset käitumist normid ja kohustused, individualistlikes kultuurides aga hoiakud, isiklikud vajadused ning vastastikused kokkulepped. Eneseväärikuse säilitamine ja vastutus on samuti jooned, mis erinevad individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides. Kollektivistlikus kultuuris peab rühm end vastutavaks iga rühmaliikme eest, seega inimene, kes on rikkunud reegleid, toob häbi kogu perekonnale. Individualistlikus kultuuris kannab iga inimene ise vastutust oma tegude eest, mistõttu inimene, kes on teinud midagi häbiväärset, tunneb end isiklikult süüdi, kusjuures süü suurus ei sõltu sellest, kas teised seda teavad või mitte. Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele: Kollektivistlikes kultuurides võetakse sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel olulisel määral arvesse oma grupiliikmete vajadusi ja nõudeid
Kollektivistlikes kultuurides juhivad sotsiaalset käitumist normid ja kohustused, individualistlikes kultuurides aga hoiakud, isiklikud vajadused ning vastastikused kokkulepped. Eneseväärikuse säilitamine (face-saving) ja vastutus on samuti jooned, mis erinevad individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides. Kollektivistlikus kultuuris peab rühm end vastutavaks iga rühmaliikme eest, seega inimene, kes on rikkunud reegleid, toob häbi kogu perekonnale. Individualistlikus kultuuris kannab iga inimene ise vastutust oma tegude eest, mistõttu inimene, kes on teinud midagi häbiväärset, tunneb end isiklikult süüdi, kusjuures süü suurus ei sõltu sellest, kas teised seda teavad või mitte. Eneseväärikus on inimese väline mina, millisena ta end teistele näitab. Eneseväärikus tuleb esile inimestevahelises sotsiaalses suhtluses, seda võib säilitada, haavata või kaotada, nt võib inimese
Juht peab olema ekspert alal, mida ta juhib Alluvate initsiatiivi tuleb hoida kontrolli all Reegleid ei tohi rikkuda o MADAL EBAKINDLUSE VÄLTIMINE Singapur, Taani, Rootsi · INDIVIDUALISM - KOLLEKTIVISM: MINA MEIE rõhuasetus; 367. Individualism on mure iseenda kui indiviidi pärast vastandatuna murele selle grupi prioriteetide ja reeglite pärast, kuhu ta kuulub. 368. Tavaline inimene on individualistlikus ühiskonnas selline, kes on teistest sõltumatu ja võimeline iseseisvalt hakkama saama. o KÕRGE INDIVIDUALISM USA, Suurbritannia, Kanada Organisatsiooni mõju liikmete heaolule on mõõdukas. Eeldatakse, et töötajad ise kaitsevad oma huve. Edutamine toimub nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt organisatsiooni, aluseks turuväärtus. Juhid püüavad järgida kaasaegseid juhtimisideid.
Lõppeesmärgiks on eneseteostus. Kollektivistlikus ühiskonnas tunnevad inimesed end kuuluvat teatud gruppidesse (sugulased, organisatsioonid), kus toetatakse üksteist ning ollakse grupile lojaalsed. Identiteet baseerub sotsiaalsel ringkonnal. Grupi poolt on olemas kontroll ning inimesed pingutavad, et endast mingit muljet jätta. Kollektivistlikkuse määr mõjutab inimeste mitteverbaalset käitumist. Tomkins leidnud, et individualistlikes kultuurides inimesed naeratavad rohkem. Individualistlikus kultuuris, nt. USA-s on kohtamised ja nn. small-talk ja tutvused palju olulisemad kui kollektivistlikus kultuuris, kus sotsiaalne võrgustik on rohkem fikseeritud ja ei sõltu konkreetse inimese initsiatiivist. Individualistlikus kultuuris on inimene ise vastutav oma suhete eest ja oma õnne eest, kollektivistlikus kultuuris inimene püüab kohanduda normidega ja tema isiklik õnn on suhteliselt tagaplaanil. Nt. Small talk e. viisakusvestlus näide Soome-Eesti. Soomlased ja eestlased on
annaabi.ee 
