peale ilmub aga ka Liivi uut loomingut. (esimesena luueltus ,,Nõmm", hilisema pealkirjaga ,,Sügis"). 1909-ndal aastal ilmub Liivi teoseid ka eri raamatutena. Nimelt antakse välja ,,Elu Sügavusest", mis sisaldas 38 miniatuuri. Samal aastal ilmub ,,Noor-Eesti" kirjastusel Liivi teise loominguperioodi toodangut sisaldav ,,Luuletused". Et aga kirjastajad olid Liivi käsikirjaliste luuletuste suurest hulgast avaldanud ainult tähtsusetu arvu (45 luuletust) ning teinud valiku vastavalt oma individualistlikule maitsele, luuletuste tekste omavoliliselt ,,parandades", ei olnud Liiv väljaandega rahul. ,,Valik oli nulli väärt ja nullidega seal ka esitatakse mind." ,,Ja selle hinna maksaks mu laulud, usu mind, aga mitte see sõnnik, mis Noor-Eesti minu luuletuste nime all välja annab," kirjutas Liiv nördinult. Ometi ilmub ,,Luuletused" 1910. aastal uuesti sama koostisega, ainult üksikute luuletute puhul on autor teinud redaktsioonilisi muudatusi. Ka selle väljaandega pole Liiv rahul. Kuid see jäi
tarbeks. 10. Keskkonnarassismiks nimetatakse seisukohta, mille järgi … Nimeta konkreetne autor või lähenemine, keda selles on süüdistatud ja selgita, miks. Paigutatakse vähemusrahvused keskonnaohtlikkesse piirkondadesse. Süüdi on paremrahvus ja nendes piirkondades pole head poliitikat. Bullard, Howe. 11. Mis vahe on individualistlikel ja holistlikel lähenemistel keskkonnaeetikas? Too kummastki näide. Üks keskendub kollektiivile, teine individualistlikule. 12. Nimeta autor, kes on tuntuks saanud viimse inimese mõtteeksperimendiga. Routley. 13. Miks Routley (Sylvani) järgi ei sobi lääne domineeriv vaateviis keskkonnaeetikaga kokku? Need annavad seesmise väärtuse ainult inimestele; või annavad suurema seemise väärtuse inimestele kui mitte-inimestele. Ebaõiglane nende suhtes, kes väljaspool klassi. 14. Millist seisukohta nimetab Routley (Sylvan) fundamentaalseks inimšovinismiks (vabaduse põhimõtteks)?
Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme ikka veel üks rahvas, üks tõug, üks püha ja vaba olemisviis. Meie tänapäevane ja väga kaasaegne kultuur on mitmetahuline, selles on globaalset ja kohalikku koloriiti, midagi, mis sobitub maailmakodaniku maitsega ja midagi, mis on vaid meile omane ja südamelähedane. 12.Eesti kultuuri tähendus:
C. R. Jakobsoni poolt eestlasele — see oli ju nimelt eesti põllumehele! — temperamentselt lipukirjaks tõstetud deviis — „i s e“ on mees! — on eestlasele loomukohane. Ise mõtleb, ise teeb, ise võitleb, ise eksib, ise vastutab, ise hambad risti ka kannatab. Ei Stalini kommuun, ei Darre sundkülakond ega Mussolini korporatsioonid ei jäta eesti põllumehe „isele“ tege- vusvabadust ja töörõõmu. Ka juhiprintsiip on kariinimesele, mitte individualistlikule skeptilisele eestlasele. Eestlane oskab hinnata ja austada võimsat inimest, suurmeest, kuid ei kannata temas jumalust või orjakubjast, vaid tahab näha temas tublit eestöötegijat. Eestlase hingelaadile — maaomavalitsuslike kogemuste järgi — vastab ainult demokraatia, tõeline demo- kraatia, mis saab meil olla kindel vaid agraardemokraatiana. Kuid ees on selle kindlustamiseks veel palju kasvatustööd ja nimelt rahvusdemokraatlike traditsioonide kujundamist.
allapoole taastootmise taset". Kuid isegi kui esialgne kontseptsioon oli laiem kui see lause. Kooskõlas Aries'e lähenemisega julgeme väita, et muutused suundumustes olid tingitud kahest järjestikkustest motiividest. Mitte ainult seoses ,,laste saamisega", vaid ka palju üldisemalt, arvestades ,,perekonda". Kaks üleminekut näisid olevat rajatud erinevatele peremudelitele. Kodanlik peremudel, mis oli esimese ülemineku aluseks, oli teeandmine individualistlikule peremudelile. Oluline suhtumise muutus perekonna suhtes mõjutas kogu perekonna loomise protsessi. Esimese ülemineku ajal perekond muutus tugevamaks institutsiooniks, selle institutsiooni nõrgenemist peetakse iseloomulikuks teisele üleminekule. Me tegime kindlaks lahutuste arvu tõusu, mis oli esimeseks perekonna nõrgenemise ilminguks. Muutunud suhtumine aborti, vabaabielude kasv väljaspool Põhjamaasid,
Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne. Sotsiaalse vastututuse pradigma. Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees. Visandatakse vabaduse positiivne tähendus, mis sisaldab teatud sotsiaalseid eesmärke. Individualistlikule poliitilisele teooriale eelistatakse kogukondlikku. Kriitiline pradigma. Meediat nähakse olevat sattunud sõltuvusse sotsiaalsetest struktuuridest, väljendusvabadust piiravad repressiivsed või hegemoonilised (riigi, äri) jõud ühelt poolt ja rõhutud massid teiselt. Administratiivne paradigma. Tõstab esile objektiivset ajakirjandust, mis tugineb olulistel teemadel usaldusväärset infot pakkuvatele autoriteetsetele allikatele
Alati on eralduseks olnud mets, jõgi või põld. Igaüks peab kandma hoolt iseenda ning lähimate pereliikmete eest. Lastele õpetatakse juba varakult mina-vormis mõtlemist. Lätlased hindavad ausust ja otsekohesust. Haridus parandab majanduslikku järge ja tõstab enesetunnet. Tööalane edutamine, on seotud oskuste ja reeglitega ning töötaja-tööandja suhe on ärisuhe. Kõik 31 nimetatud näitajad, on omased individualistlikule kultuurile, kuhu käesoleva autori arvamuse kohaselt Läti kuulub. (Pajupuu 2004, 2) Suhteliselt suure võimudistantsi on autor Lätile omandanud, kuna riik on väga ebavõrdne. Üla- ja alaastme palgad on väga erinevad. Ühelt poolt elavad Lätis väga rikkad inimesed teiselt poolt on paljud vaesuse piiril, mis on samal ajal täielik vaesus. Hierarhia peegeldab ülemuse ja alluva vahelist ebavõrdust. Olulisel kohal on positsioon. Vanemad õpetavad lastele kuulekust ja
Kogenud autoriteedi vähimatki pistmist (vt. näit. Reyer 2001,656; 2002,406). sedavõrd kriitiline suhtumine teooria senisesse arengukäiku Reyer möönab, et 19. - 20. sajandi vahetusel ilmunud sunnib kaasaegseid uurijaid pöörama suurt tähelepanu sotsiaalpedagoogika kontseptsioon oli esialgu paljutõotavaks küsimusele, mis õigupoolest on selleks elemendiks alternatiiviks tollal valitsenud individualistlikule herbartismile sotsiaalpedagoogika teooria erinevate etappide vahel, mis (tuletatud Johann Friedrich Herbarti, 19. sajandi prominentse ühendaks need mingilgi määral teoreetiliseks tervikuks. Ainult saksa pedagoogi nimest). Sotsiaalpedagoogika oli üldiselt selle olemasolul on põhjust rääkida sotsiaalpedagoogika tunnustatud raamkontsept-sioon sellistele ajastu aktuaalsetele kontseptsiooni ligemale 150 aasta pikkusest järjepidevusest
annaabi.ee 
