Antiikfilosoofia
kosmopoliitilise mõttelaadi. Paljud inimesed hakkasid filosoofias otsima lohutust,
õnne ja juhatust. Pärast ulatuslikke üldistavaid filosoofiasüsteeme võitsid taas
poolehoiu peamiselt eetikaalased õpetused. Nende käsitlusobjekt oli inimene;
inimkeskne hoiak säilis ka füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel, näiteks stoikute
ja Epikurose filosoofias. Kuid senine ühiskondlik eetika (küünikud ja kürenaikud olid
küll juba varem erandiks) asendus individualistlikuga. Põhimõtteks sai, et inimene
peab vabanema kõigest välisest, sest see on ebakindel ega sõltu temast, ja saavutama
sisemise rahu.
Samal ajal arenesid hoogsalt üksikteadused, eriti Aleksandrias, kus filosoofia
edusammud olid tühised. Ateena jäi veel kauaks tähtsaks filosoofia keskusena, see oli
viimane märk tema möödunud hiilgusest. Aristotelese järgseist koolkondadest on
mainimisväärne eelkõige epikuurlaste koolkond. Epikuros, klassikajärgse filosoofia
annaabi.ee 
