sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine, perekonnaseis, soorollid. Indiviid satub aga selle tõttu riskiühiskonna mõjusfääri ja tal tekib suurem vastutus. Individualiseerimise tulemusena on muutunud töötamisvõimalused paindlikuks, kus hinnatakse kindlaid omadusi ERLE MAIDO
kogu. Roosiromaan noormees näeb unes, kuidas ta satub aeda ning armub imekaunisse Roosi. Nende armastuse teele tuleb aga mitmesuguseid takistusi (Keelepeks, Häbi, Hirm, Kadedus, Suuremeelsus jne), kuid lõpuks saab noormees siiski Roosi noppida. Tegelased on peidetud emotsioonide ja nähtuste taha. 11. Renessanss : millal, kus, iseloomulikud jooned, esindajad? Tekkis Itaalias 14. sajandil, keskuseks Firenze. Tekkis humanism individualiseerimise algus, inimene kui indiviid, kõik on tähtsad, tuleb arvestada ja sallida ka neid, kes on teistsugused. Taas tõuseb tähtsaks harmoonia (sisemine). Inimene kui looja hakati omistama kunistiku, kirjaniku, muusiku jne nimetusi ning loomingut hakati allkirjastama. Dante ''Jumalik komöödia'' Boccaccio ''Dekameron'' Shakespeare ''Romeo & Julia'' 12. Mida kujutab endast Dante ,,Jumalik komöödia" ? Lähemalt ,,Põrgu" kirjeldamisest. Jumalik komöödia värsivormis
Mõningaid katkendeid artiklist: ,,Kuigi kõne alaarenguga lastes on üldiselt võetuna palju ühist, kokkulangevat, on iga defektne laps täiesti omaette maailm." Defekti iseloom ja ulatus, psüühiliste protsesside eripära, õpilase kasvutingimused, juba olemasolev kogemus, teadmised, harjumused jms. tingivad erisuguse, individuaalse aineretseptsiooni ja kasvatusalase mõjutatavuse. Sellest ka õppe- ja kasvatustöö individualiseerimise nõue. Kogu õppetöö klassis, kõikide õppeainete koostoime kujundab isiksust, stimuleerib, arendab psüühika tunnetuslikku, emotsionaalset, intellektuaalset ja tahtelist külge. Väga palju sõltub erikooli pedagoogi mõistlikust ning oskuslikust emotsionaalsest mõjutamisest, oskusest panna vaimse puudega õpilane tahtma lugeda, kirjutada, mõelda, fantaseerida. Äratamist ja taganttõukamist vajabki selle
sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine, perekonnaseis, soorollid. Indiviid satub aga selle tõttu riskiühiskonna mõjusfääri ja tal tekib suurem vastutus. Individualiseerimise tulemusena on muutunud töötamisvõimalused paindlikuks, kus hinnatakse kindlaid omadusi kindlal tööl, kõik isikud aga ei suuda kindlaid oskusi omandada, jääb vajaka kas haridusest või ei suudeta oma kindlustatust tagada
Isegi töötades tunned ülemuse kiidusõnadest rohkem rõõmu kui mõnest linnukesest kontroll-lehel. Leian, et ka juba lasteaias võiks lastele nähtavalt olla mingisugused õppekaardid, kus pannakse lastele heade ja tublide kavatsuste ja tegemiste eest kas lillekesi või päikeseid või muid häid emotsioone tekitavaid sümboleid, et neid inspireerida. Käis väidab, et ei ole õige lapsi samas tempos õpetada. Mõned on ette jõudnud, mõned maha jäänud. Individualiseerimise põhilise võimalusena nähakse kiirem tempo ette lastele, kes on andekamad ning mida on võimalik organiseerida laste üleviimisega iga poole või kolmandiku aasta järel. Kuna selleks aga puudusid klassid ja piisav hulk õpetajaid, leiti teine lahendus: üksikud eriti andekad lapsed töötavad eraldi õpetuaja juhatuse all ja ,,hüppavad" üle klassi, linnades moodustatakse paralleelklassid, kus üleviimine mitu korda aastast on võimalik. (Eisner 1985: 18)
Aktiivse õppimise printsiip. } Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. } Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades } Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. } Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus } Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms } Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. } Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip. } Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht)
See hõlmab suurt ja väga mitmekesist töötajate rühma. Pilvepõhiste digitaalsete vahendajate kasvuga on kasvanud trend, et tööjõu rakendamine eeldab töötajate ruumilist hajutamist. Autojuhid tuleb paigutada potentsiaalsete klientide lähedusse, et nad saaksid pakkuda õigeaegselt teenust. Töötajaid tuleb jällegi hankida ülemaailmselt. Negatiivne on see, et töötajad seisavad üksteisega järjest rohkem ebavõrdsuses või konkurentsis. Lisaks tekitab dispersioon individualiseerimise, mis võib õõnestada töötajate võimet ühistegevusteks. See omakorda viib kõrge sotsiaalse isolatsioonini. Personali valimisel kasutatavad automatiseeritud töölevõtu platvormid pööravad kõige suuremat tähelepanu kandidaatidele, kes sobivad varasemate edukate olemasolevate profiilidega. Klientide päritolu mainemõõdikud pakuvad platvormi töötajatele algoritmilist diskrimineerimist soo, rahvuse ja rassi järgi. Teise
Lihtrahvas kujutati vabalt, skulptuuris oli kindel reeglistik. Vaaraosid ja ülikuid kujutati seisvates figuurides. Kõigepealt frontaliteedi põhimõttel Pea sirgelt püsti ja käed ripuvad külgedel või üks käsi rinnal. Kontraposti ei tuntud ja vasak jalg veidi ees. Istuvatel figuuridel, jalad üksteise kõrval, käed põlvedel või üks käsi rinnal. Vanariigi perioodil näited : Suur Sfinks, Mükeriinose grupp Keskmise riigi perioodil : Suurem individualiseerimise püüe Uue riigi perioodil : Amenhotep 4. ajajärk, Ehnaton Usureform kunstis: inimeste kujutamisviis muutus vabamaks nt. Ehnaton oma naisega (iluideaal) Ramses II istuvad figuurid Abu Simbule kaljude ees KREEKA KUNST 12.09 Kreeka ajalugu jagatakse järgmiselt: • Egeuse ehk Kreeta aja järgi u 2000-1100 eKr Tundsid kirja, lineaarkiri a ja b . Sinna ajajärku langeb ka Trooja sõda (1200eKr). Periood lõppes vallutajate Doorlaste sissetulekuga.
õpetajalt häid teadmisi motoorika kujunemise seaduspärasustest. On olemas väga palju erinevaid teste, mille abil motoorseid oskusi hinnata. Testide põhjal saab aga hinnata ainult seda, kas laps vastab eakohastele normidele. Lasteaiaõpetaja peab teadma lapse motoorika kujunemise põhietappe, aga ka seda, kuidas teda erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele. Laste liikumises on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine. Koordinatsioon tuleb eriti hästi esile keha ja kehaosade liigutuste ühendamisel, näiteks palli viskamisel ja püüdmisel. 5
· Orienteeruda mitte tulemusele, vaid tähtsustada protsessi. · Aidata seada (ka väikesi) eesmärke. · Teha tihedat koostööd vanematega. · Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks. Andekate arengut kõige efektiivsemalt toetavateks õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise võteteks peetakse aktselereerimist ja õppekava rikastamist. Aktselereerimise all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul nn klassist väljatõstmist (ingl pull-out ) meie mõistes õpet tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti
Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohoad, globaalne elitaarne tööjõuturg
omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, globaalne elitaarne tööjõuturg
teatud probleeme. Rahulolematuse aste oleneb tavaliselt tegutsemisvõimaluste piirangute kestvusest ja astmest ning toimetulekumehhanismide ja abivahendite kasutamise võime aitab inimesel normaalse liikumise piirangutega igapäevases elus leppida. Roperi, Logani & Tierney füüsilise aktiivsuse elamistoimingu käsitlemise viis võimaldab identifitseerida liikumise individuaalsuse see on antud elamistoimingu õenduse individualiseerimise nurgakivi ja õendust võib individualiseerida järgmiselt: · määratlemisel · kliendi aktuaalsete ja potsentiaalsete probleemide identifitseerimisel · planeerimisel · õendustegevuses · hindamisel 5. SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid e küsimusi jne.
avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenisutus-ja palgasuhteid ning täita personalihalduse ülesandeid. Sellise pädevuse sisu ja ulatus on teenistus- ja tööandmisvõime suhtes midagi täiendavat, seda üksnes tehniliselt eeldavat. KOVüksused pole põhiõigusvõimelised. KOVüksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Haldusüksuste nimistu kinnitab ja teeb selles muudatusi Vabariigi Valitsus. 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.
internaliseerimine; töösfääris toimub tööjõu kvalifikatsiooni ja sotsiaalsete positisioonide tootmine ja jaotamine; töö on valdkond, kuhu investeerivad erinevad subjektid ja investeeringu suurusest sõltub tulem; töö on valdkond, mis taastoodab ühiskonna sotsiaalset struktuuri. GLOBAALNE TÖÖJÕU LIIKUMINE- puudutab nii tootmis kui ka teenindussektorit. TÖÖ • Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. • Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. • Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide
madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus Võimalikud probleemide valdkonnad. · Intensiivne tundlikkus ja empaatia (ärevus) · Tüdimus · Stress ja ärevus (ei suuda vastata teiste ootustele) · Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod · Klassikursusest ülehüppamine. Eestis on
· Näitlikkuse printsiip jäta kõik meelet hooleks, nähtav-nägemisele, kuuldav-kuulmisele, lõhnav-haistmisele, maitstav-maitsmisele, kombitav-kompamisele, aga kui miski võib üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid). · Individualiseerimise printsiip õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist, vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut. 10. Õppemeetodid. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus: A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool:
õppida. Aktiivse õppimise printsiip. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip. Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht). Last motiveerib kui tegevus
arvestama; arendab vastutustunnet; täiuslikumalt arenevad õpilase vaimsed võimed ja saavutatakse paremini kasvatuslikud eesmärgid. (Morel 2011, 4). Käisi teooria käsitles julgelt põhimõtet, et kui igal lapsel on oma individuaalsus, isikupära, siis peab igal neist olema ka võimalus ennast sellele vastavalt väljendada. Kui Johannes Käis suutis omal ajal lühikeste arutlustega õpetuse individualiseerimise vajadused ära põhjendada, siis meil ei ole vaja muud, kui võtta aluseks või järgida tema tööviise edasi. Õpetus täidab oma ülesannet ainult nii palju, kui palju ta võimaldab õpilastele isetegevust. Õpilane saab koolist vaimse omandusena ellu kaasa ainult seda, mida ta ise on läbi töötanud, läbi elanud. Isetegevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest. (Käis 1991).
teovõime erinevates menetlustes. Teenistus- ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus- ja tööõiguslikke suhteid. Nendest tuleb erist personalivõimu kui õ-t oma ül-te nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, vabastada, edutada jne. KOV üksused pole põhiõigusvõimelised. Üksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Õigus oma nimele on absoluutne a-õ isikuõigus. Üksuse õ oma nimele kuul KOV institutsionaalse õigussubjektsuse garantii kaitsealasse Terr: KOV üksuse piire nim PS § 158. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtest korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Kõiki valla- ja linnaelanikke ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende terr kuuluvus vastavasse KOV üksusesse. Üksusel
3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid. 7. Millised on põhilised metoodilised lähenemised/metoodilised süsteemid õppetöö diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks? Tuntumateks õppetöö individualiseerimise metoodilisteks süsteemideks on Kelleri plaan ja Bloomi täieliku omandamise teooria. Kelleri plaani kohaselt toimub ainekursuste õppimine moodulitena individuaalses tempos. Iga järgneva moodulise iseseisva õppimise järel sooritab üliõpilane testi, mille tulemuste põhjal selgub, kas ta saab asuda uue õppimisele või peab töötama veel eelmisega. Kõigi kursuse moodulite eduka omandamise järel saab üliõpilane õiguse sooritada eksam.
ülesannetelt kõrgema taseme ülesannetele kui ka vastupidi - Vastuste ooteaeg – kui pikendada vastamiseks antavat aega, siis paraneb vastuste kvaliteet Õppetöö kohandamisel õpilaste erivajadustele rakendatakse nii õppimise individualiseerimist kui diferentseerimist. - Individualiseerimisel kohandatakse õppetöö konkreetse õpilase jaoks; diferentseerimisel õpilasrühmadele, kes jagavad ühisjooni, millega arvestamine hõlbustab nende õppimist. - Õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise aluseks on arusaamad õpilaste erinevustest vaimsetes võimetes, tunnetuslikes stiilides, loomingulisuses ning kognitiivses, sotsiaalses ja füüsilises arengus. 24. Metoodilised võimalused õppetöö diferentseerimiseks. - Töö õpilasrühmaga. Kõige levinum lähenemine õppetöö diferentseerimiseks. Näiteks, sellel ajal, kui algklasside õpetaja annab õpilastele iseseisva töö täisarvude kirjaliku lahutamise harjutamiseks,
,,Venitusharjutused", Seppo Pehkonen, Markku Leppänen, Tallinn 2010 "Kehalised võimed ja organism", Jürgen Weineck, Rein Jalak, 2008 5. LIHASDÜSBALANSS JA TERVISERISKIGA KEHALISED HARJUTUSED Mitmekülgse treeninguga ja harjutuste otstarbeka valikuga tagatakse tugi- ja liikumiselundite harmooniline areng. Kui lihased arenevad tasakaalustatult, arenevad paremini ka motoorsed oskused. Vead treeningmetoodikas (ühekülgsus harjutuste valikul, individualiseerimise printsiibi eiramine) ja lihaste ülekoormamine (just äkiline treeningkoormuse kasv) ja korduvad tehnikavead on sagedasemateks düsbalansi põhjusteks. Sportase ettevalmistuse üheks tõsisemaks probleemiks on painduvuse ja jõuomaduste arengu optimaalse suhte leidmine. Selle suhte rikkumine võib viia selleni, et ühe madal tase ei võimalda teist täiel määral realiseerida. Harjutustega on võimalik lihastasakaalu parandada. Struktuuriliste ja funktsionaalsete
vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt
Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ebareaalsed. Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut. Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma. Isad suudavad paremini mängukirge luua mängides lapsega; emad ei suuda tihti neid emotsioone endale luua. Arengu etapid: Normaalne autism sünd-2.elukuu (hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla) Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma
Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 1. Dekategoriseerimine, Brewer (1988) juht, kus kategoorilise heuristiku asemel hakatakse kasutama süstemaatilist heuristikut. Hakatakse koguma süstemaatiliselt infot ja individualiseerimise protsess toimub isiku kui indiviidi kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 2. Fiske ja Neuberg (1990) mulje kujunemine algab nii, et esmalt tahetakse mahutada keegi juba olemasolevasse kategooriasse. Kui ei sobi kuskile ja on erinev, siis hakatakse inimest individualiseerima. Inimestel on sõltuvalt gruppi kuuluvusest erinevad hoiakud liikmete suhtes. Oma grupi kohta meenutatakse enam positiivset. Seetõttu soolised, rassistlikud eelarvamused
Tema eesmärk oli luua täielik, ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu, mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid. Ent teine eesmärk oli jäädvustada oma nimi teiste suurte Rooma keisrite kõrval ajalukku. Tema naine oli parajalt uhke ja suurejooneline ning innustas meest. Lisaks soovis Iustinianus oma võimu säilitada koodeksi abil.Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. Areng suurena individualiseerimise suunas. Perekonnaõigus- koht, kuhu keisri võim kõige õnnestunumalt ja täiuslikumalt sekkus. Justinianus kaasajastas õiguse. Õigus tuleb riigi arengule järgi. Riik püüab kodanike eest hoolitseda, teha neid õnnelikuks. See on ka üks paternalismi tunnusjooni. Justinianuse eesmärk oli Rooma impeeriumi taastamine, sisepoliitikas tahtis maha suruda nii rahva ülestõusud kui ka piirata suurmaaomanike võimu.Kirik muutus riigile allutatud institutsiooniks. 3. Vahetu loomislugu C.I
lid (keeltekool, muusikakoolid, kunstikoolid jne), eri suundadega klassid (loodusklass, reaalklass, keelteklass) või ka huviringid, treeningrühmad jne; 2) õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt; Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 95 3) õpe heterogeensetes klassides ja rühmades – individualiseerimise võimalused avalduvad õppematerjalide diferentseerimises, valikkursuste ja mitmesuguste teiste õppe rikastamise vormide kaudu. Praegu välja töötatavas Eesti üldhariduskoolide uues õppekavas ja hari- dusseaduste uuemates redaktsioonides on õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise küsimustele pööratud palju tähelepanu, väga olulise positiivse muudatusena seejuures on varasemast märksa suuremat rõhku pandud andekatele lastele
Need võimaldavad õppida individuaalses tempos. Vastuse andmisel ei ole õige vastus õpilase vaateväljas vaid näiteks lehe pöördel. Mõned aastad pärast jadaprogrammi kasutuselevõtmist pakkus CROWDWER välja idee õppematerjali ülesehitamiseks hargprogrammina. Hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjaliannuseid kui jadaprogrammides. Iga annuse õppimisele järgneb valikvastustega test, mille igale küsimusele on üks õige ja mitu valet vastust. Peale töötempo individualiseerimise lubab hargprogramm individualiseerida ka õppimise sisu. Väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Hargprogramm on jadaprogrammist paindlikum, võimaldab kohandada õppematerjali paremini õpilaste vajadustele, kuid pole suutnud välja vahetada õpetajat! 9. Õppimise neobiheivioristlikud käsitlused Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus ja erinevus operantsest tingitusest. Paljud sotsiaalse käitumise normid
Täiend või lühend peab paiknema ärinime alguses või lõpus. Ärinime kohta esitab seadus mitmeid nõudeid: 1) Esimeseks nõudeks on ärinime ühtsus. ÄS § 9 lg 1 kohaselt võib äriühingul olla ainult üks ärinimi. Tähendab see aga seda, et kui firma on valitud, tuleb seda kasutada kogu ettevõtte ulatuses. Äriühingul võib küll olla mitu ettevõtet, mida samuti tuleb individualiseerimise huvides erinevalt nimetada, kuid selline lisanimetus ei asenda firmat. Füüsilise isiku juures on märgitud, et tal võib olla mitu ärinime, kuid tingimusel, et neid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta (ÄS § 8 lg 6) 2) Teiseks peab ärinimi olema avalik, mis tagatakse selle kandmisega äriregistrisse. 4 3) Kolmandaks nõudeks on ärinime eristatavus - ärinimi peab ettevõtjat selgelt eristama teistest
Liigitunnustega asjad lepingu esemena on suhteliselt määratlematud ning vajavad lepingu täitmisel määratlemist ehk individualiseerimist. Vastavalt VÕS § -le 77, kui võlgnik on kohustuse täitmiseks liigitunnustega asja võlgnemisel teinud kõik omapoolse, sh omandanud liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse kohustuse esemeks omandatud või eraldatud asi (VÕS § 77 lg 3). Individualiseerimise õigus on antud eeldatavalt võlgnikule, kuid see võib olla kokku lepitud ka teisiti. Liigitunnustega asjaga kohustuse täitmisel on võlgniku jaoks oluline teada, millal ta vabaneb kohustuse täitmisest asjade hävimise korral. Kui mingi osa liigitunnustega asjadest hävineb, siis võiks võlausaldaja alati nõuda, et kohustus täidetaks sellest osast, mis jäi alles. Otsustavaks momendiks on sellisel juhul tulenevalt VÕS § 77 lg-st 3 võlgnetava osa individualiseerimine
Liigitunnustega asjad lepingu esemena on suhteliselt määratlematud ning vajavad lepingu täitmisel määratlemist ehk individualiseerimist. Vastavalt VÕS § -le 77, kui võlgnik on kohustuse täitmiseks liigitunnustega asja võlgnemisel teinud kõik omapoolse, sh omandanud liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse kohustuse esemeks omandatud või eraldatud asi (VÕS § 77 lg 3). Individualiseerimise õigus on antud eeldatavalt võlgnikule, kuid see võib olla kokku lepitud ka teisiti. Liigitunnustega asjaga kohustuse täitmisel on võlgniku jaoks oluline teada, millal ta vabaneb kohustuse täitmisest asjade hävimise korral. Kui mingi osa liigitunnustega asjadest hävineb, siis võiks võlausaldaja alati nõuda, et kohustus täidetaks sellest osast, mis jäi alles. Otsustavaks momendiks on sellisel juhul tulenevalt VÕS § 77 lg-st 3 võlgnetava osa individualiseerimine
veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava
KOV üksuse õiguskaitse. KOV üksuse nime ja sümbolite säilitamise õigus on garantii osa: KOV-i sümbolid on kaitstud riigi otsusega äravõtmise vastu juhul, kui see ei toimu koos KOV üksuste liitmisega; kaitseb ka nime osa (-küla, -linn) säilitamist; nimi on kaitstud ka tsiviilõiguslikult (VÕS § 1046). KOV üksuse nimi kujutab endast ajaloolise väärtusega staatuselementi, mis teenib vastava KOV üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. 3. Õiguse institutsiooni garantii Eesmärk on tagada KOV-i kui õiguse institutsiooni säilitamine (s.t KOV-i iseseisev, omal vastutusel korraldamine) (PS §-d 154 ja 160). Alati tuleb küsida, mis on eesmärk. Tuleneb PS § 154 lg-st 1 ja koosneb neljast elemendist: 1) universaalpädevus ("kõiki") KOV üksuse õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi (PS § 154 lg 1)
seerimise (Mass Customization) osutamine. Massiline individualiseerimine rajaneb lean põhimõttel, mille puhul seatakse eesmärgiks valmistada individuaalsete omadustega tooteid, kasutades see- juures masstootmise võimalusi. Massilise individualiseerimise puhul on ühendatud efektiivne ja kiire seeriatootmine ning individualiseeritud ja paindlik tellimustootmine. Individualiseeritud masstootmise võimalikkust tuleks arvestada juba tootmise planeeri- mise faasis, mil selgitatakse välja, kas lõpptoote koostamine komponentidest või moodulitest
annaabi.ee 
