eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antiookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Kreeka. Maailmaimed Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele:
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps ei väsiks. Et lapsed on ettearvamata käitumisega, aitavad distsipliini tagada ka rühma reeglid. Reeglid loovad turvatunde. Lapsed tunnevad ennast paremini kui nad teavad kehtivaid reegleid. Millised peaksid reeglid olema?
2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel. Klienti jälgides ning tema olulistel teemadel vesteldes, peab õde püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: o Kuidas indiviid tavaliselt suhtleb? o Millised tegurid mõjutavad indiviidi suhtlemise toimingu sooritamise viisi? o Mida teab indiviid suhtlemisest? o Kuidas indiviid suhtub suhtlemisse?
klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis: õppetöö diferentseerimine (tasemerühm klassis): klassis samaaegselt erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine väikeste etappide (operatsioonide kaupa), õpiku harjutuste/ ülesannete ettevalmistamine, täiendavate treeningülesannete andmine, enesekontrolli suunamine, järeleaitamine, ettearendamine või –õpetamine, kodutööde täitmise juhendamine, tihe koostöö lapsevanemaga. Toeta tööjuhendi mõistmist:
Uue majanduse kontseptsioonide järgi seisab turu keskel ettevõtte kõige suurem vara - klient. Seda vara tuleb arendada, targemaks muuta, omavahel ühendada ja ettevõttega siduda, et vähendada võimalikke tagasilööke konkurentsist ja potentsiaalsest hinnasõjast turul. Kliendisuhete turunduse eksistentsi aluseks on usaldusväärse ja kvaliteetse kliendiandmebaasi olemasolu. Kaks levinumat lähenemist kliendiandmete haldamisel on segmenteerimine ja individualiseerimine. Segmenteerimine kätkeb endas informatsiooni, mis jaotub kindlalt defineeritud klientide sihtrühmadele ja on lähenemisviisiks, mida kasutatakse üldjuhul aastaid. Seevastu individualiseerimine sisaldab informatsiooni, mis on kujundatud kliendi spetsiifiliste eelistuste põhjal üks-ühele. 8
treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine (ettenäitamine, videomagnetofoni kasutamine, kinogrammid, plakatid jt.). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine
mida ta teadvustab, tähendusi Individualiseerimine P. Freire humanistlik
28.09.2015 kindlal tööl, kõik isikud aga ei suuda kindlaid oskusi omandada, jääb vajaka kas haridusest või ei suudeta oma kindlustatust tagada. Näiteks individualiseerimise tagajärjel tõuseb arenenud riikides taas tööpuudus, sest kõik ei suuda omandada vajalikke oskusi töö saamiseks. c) muutused soorollides Individualiseerimine ja muutused soorollides on omavahel kõvasti seotud. Soorollide muutuse käigus said küll naised rohkem õigusi, aga selle tagajärjel suurenesid ka nende riskid. Õigused puudutasid töö otsimist, hariduse omandamist, valimisõigust jms. Näiteks kuna tuumperekonna mudel oli lagunemas, siis mõlemad vanemad said võrdsed kohustused kodus, seetõttu andsid mehed oma vanemlikud õigused naista kanda. Tekkis palju üksikvanemaga peresid ja lahutusi,
II. tasemel toimub õpe huvigruppides III. tasemel individualiseeritud õpe · Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. · Pole olemas ühte näitajat või kindlat ajahetke andekuse määramiseks. · Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt märgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele- vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. · TIMMS, PISA · Andekate laste puhul võib võistlust käsitada kui isiksuse eesmärkide fookustajat. · Võistlused ja talendiotsingu konkursid annavad võistlejatele ülevaate nende võimetest ja võimaldavad suhelda samavõrd andekate ja
Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22. Õiglased sõjad - enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased - vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks; ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavad sõjad.
kogukond ja jagamise kogukond. Arvestades, et linnaosad arendavad sotsiaalselt erinevalt, siis võib olla võimalik parandada kogukonna planeerimine. Vaadates, kuidas naabrid tunnevad interaktsiooni ja ühiskonda kohalikul tasandil, suudame laiendada oma arusaamist selles, kuidas kaasatus ja võõratus töötavad igapäevategevuses, või kuidas erinevad valdkonnad pakkuvad sotsiaalsete protsesside kogumi, millises osalus jaotanud mitteühtlaselt. Inimeste suurem liikuvus ja kasvav individualiseerimine kaasaegses ühiskonnas - laiad sotsiaalsed muutused, mis on tohutu olulised. Sõltuvalt ettekääne suhtluse ja aktiivsuse taset arendavad, säilitavad või muutuvad pidevalt erinevate sotsiaalsete sidemete vormid.
Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus Legaalne domineerimine – umbisikuline side valitseja ja vallitsetava vahel Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid
hüvede jaotamine teadmismahukas tootmine rahvusriik väärtuste suhtelisus ja kaheldavus positiivne ellusuhtumine, usk tulevikku skeptilisus kõige suhtes vaieldamatud põhitõed postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. Seda on nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks. Postindustriaalne ühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Tähtsaks indentiteedikujundajaks rahvusriik suhted klasside ja erineva kodakonsusega inimeste vajel on selged ja püsivad. Teooriad, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi ja nende tagajärgi nim Lyotard suurteks narratiivideks. - väärtustavad fakte ja nähtusi.
kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste
c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 12 elamisetoimingut, elukaar, sõltuvus/sõltumatuse järjepidevus, elamistoiminguid mõjutavad tegurid, õenduse individuaalsus Õendusprobleem – eesmärk (õendushoolduse) a- teadmiste defitsiit õigest toitumisest – omandab teadmised õigest toitumisest
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7
Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele – vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. Võistlused andeka lapse elus Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu. Eriti aktuaalsed on võistlused andekate laste elus. Võistlused ja talendiotsingu konkursid annavad võistlejatele ülevaate nende võimetest ning
pandud ka see kuidas neid eesmärke saavutada ja nendeni jõuda. Leian, et ka Eesti õppekavas võiks olla midagi sellist. Õppekavade võrdlemine oli kindlasti väga positiivne kogemus, lugeda seda mis on kuskil teises riigis, annab endalegi huvitavaid ideid ja mõtteid ning väga hea oli end kurssi viia sellega, kuidas teises riigid laste kasvatamine ja arendamine toimub. 4. Teema V- Hea alguse Programm Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine Keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele Õpetamine läbi tegevuskeskuste, temaatiline õpetamine Perede kaasamine õppetegevusse Õpetajate jätkuv koolitus 5. Teema VI Kasvukeskkonna Kvaliteet Vaadetes neid fotosid laste kasvukeskkonnast Inglismaal saan aru, kui palju on võimalik tegelikult kasvukeskkonnaga laste arengule kaasa aidata. Lasteaia keskkonna kujundamiseks on nii mitmeid erinevaid võimalusi ning selleks, et see aitaks lapse arengule kaasa on vaja
sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed) - Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine: ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust - Riskide definitsioonikonfliktid: Millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia) - Riskide individualiseerimine: igapäevaelus tulenevad riskid sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 2: Majandus ühiskonnas Ühiskond - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on
ülesehituse ja efektiivse soorituse. mitmekülgsus- organism on tervik, treening olgu mitmekülgne, et vältida ülekoormust. 1 järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult. teadlikkus- põhjendus oskus. näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus. süstemaatilisus individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad:
Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus). Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Tagasiside meeskonnaliikmetelt, sh lapsevanematelt. Hinnang IAK toimimisele.
rutiinse kordamisega. Õppekava rikastamiseks saab kasutada ja integreerida õppekavasse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms. Tähtis on, et koolil oleks ülevaade ka mitteformaalhariduslikest programmidest, milles lapsed osalevad, olgu selleks töö vabatahtlikuna loomade varjupaigas, osalemine konkurssidel või oma pere ansamblis. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine andeka lapse jaoks ei tohiks tähendada: ,,Võta järgmine tulp", vaid peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata nende arengule. Kokkuvõte Nagu kogu maailmas, nii on ka Eesti haridussüsteemis hakatud andekate laste arengu toetamise küsimustele pöörama senisest suuremat tähelepanu. Kuigi müüdid ja sissejuurdunud stereotübid on visad kaduma, on 21
samast rütmist. Milline erinevus on post-subkultuuriteooria ja subkultuuriteooria selgitustel subkultuuride toimimisest? SUBKULTUURITEOORIA: vaatemängulised ja tarbijalikud subkultuurid. Subkultuurid muutuvad vastavalt ühiskonnale (tavalised spordi subkultuurid ning klassikalised vaatemängulised subkultuurid). Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk. POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine, tarbimiskultuuri ekspansioon. Stiil ja subkultuuriline pühendumus ei ole alati seotud. Individuaalne paindlikkus, baseerub eristuval tarbimisel, argine võrgustik; sõpruskond, kus on sarnased eelistused. Mis on subkultuuriline kapital? Tuletatud Bordieu mõistest kultuuriline kapital. Subkultuurilises kontekstis käsitleb endas olulisi teadmiseid,
õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad);sekundaarsne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris: • Töö subjektiviseerimine; vastutuse enda peale võtmine • Töö individualiseerimine;töö kui eesmärkide realiseerimise vahend • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist • Töötajate lojaalsus tööandale on minevik • Töötajavõrgusrikud • Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord;formaalsed ja mitteformaalsed suhted Weberi organisatsioonikäsitlus:(raudne puur)ratsionaal-legitiimne lähenemisviis
õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad); sekundaarne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris: • Töö subjektiviseerimine; vastutuse enda peale võtmine • Töö individualiseerimine; töö kui eesmärkide realiseerimise vahend • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist • Töötajate lojaalsus tööandale on minevik • Töötajavõrgustikud • Tunnustus- hinnatakse saavutusi mitte rutiinset tööd Bürokraatia – koolitatut inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll; kui süsteem ja kord; formaalsed ja mitteformaalsed suhted Weberi organisatsioonikäsitlus:(raudne puur)ratsionaal-legitiimne lähenemisviis
tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad
selle mõju ettearvamatud tagajärjed Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt kliimamuutus, keskkonnakaitse) Millised prioriteedid, vajadused uute tegevusmudelite järele? Uus individualism - pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Riskide individualiseerimine – „Do-it-yourself“-eluteed - ksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine
Postmodenistlik töökäsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus individualiseeritud subjektiviseeritud. Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud? Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus? Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris? • Töö subjektiviseerimine (geneerilised kompetentsid ja vastutuse enda peale võtmine) • Töö individualiseerimine (loobumine traditsioonilistest töökäitumise mustritest, töö kui oma eesmärkide realiseerimise vahend). • Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist. • Töötajate lojaalsus tööandjale on minevik. • Töötaja võrgustikud. • Tunnustus (hinnatakse saavutusi, mitte rutiinset tööd). Firma ja organisatsiooni erinevused Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele
strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt. 4) Õppimisel on kesksel kohal interaktsioon (keskne roll sotsiaalsel vastastikusel mõjul). 5) Õppimine on õpitav. 13. Humanismi põhilised mõjutamisvõtted 1) Õpilasi püütakse teadlikult kaasata otsuste langetamisesse ja töösse kaasa tõmbamisse. Motivatsioon johtub tegevusse lülitatusest. 2) Õppetöö individualiseerimine. Traditsiooniline õppe-kasvatustöö oli üles ehitatud ainsale õpikule, tänapäeval pakutakse palju enam erinevaid raamatuid täiendavate allikatena. Erineva arengutasemega õpilastele kättesaadavad erinevad lugemikud, matemaatikaõpikud. Õpetajad agarad klasse jaotama väikesteks õpperühmadeks. Abiõppepersonali kaasamine klassi- ja klassivälisesse töösse. 3) Mitmekesised õpetamismeetodid. Tänapäeva õpilane saab palju mitmekesisema praktilise õppimiskogemuse, kui vanasti
ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus 1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt. 2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased. 3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus. Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel
säilitamine; teadus; töötingimused; laste töölt hoidumine; õiglane kaubandus Globaliseerumise kontseptualiseerimine- *Kõhklejad: toimuvad muudatused, kuid need ei tähenda globaliseerumist; riigi roll ei vähene *Sponsorid: piirideta maailm, globaalne kapitalism, valitsemine ja kodanikuühiskond. *Transformaatorid: maailm muutub, kuid paljud traditsioonilised inimtegevuse mustrid jäävad samaks. Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism: inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus. *Fragmentaarsus: katkendlik tööelu, haridustee, perekonnaelu) *Paidlikkus: kohanemise vajadus *Identiteet: identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse Riskid- Toodetud riskid, inimtegevus (tehnoloogia, teadmised); keskkonnariskid (kliima soojenemine, kõrbestumine, ressursside kahanemine); looduslikud riskid (vanadus, haigused, lapsepõlv,
· pikaajaline töö ühe tööandja juures 2) Postmodernistlik töö käsitlus · vabaduse allikas · eneseteostamise ja enesearendamise vahend · tunnustus ja saavutus individualiseeritud · subjektiviseeritud 3) Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud? 4) Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus? 5) Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris? · Töö subjektiviseerimine (geneerilised kompetentsid ja vastutuse enda peale võtmine) · Töö individualiseerimine (loobumine traditsioonilistest töökäitumise mustritest, töö kui oma eesmärkide realiseerimise vahend). · Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist. · Töötajate lojaalsus tööandjale on minevik. · Töötaja võrgustikud. · Tunnustus (hinnatakse saavutusi, mitte rutiinset tööd). 6) Firma ja organisatsiooni erinevused Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma
Juhiseid õpetajale abivahendite kasutamine · Kasutada visuaalseid abimaterjale, et võtta ülekoormatust verbaalselt blokilt · Spontaanselt abivahendeid ei kasuta, seda tuleb eraldi õpetada · Vaadata, et klassis oleksid abivahendid käepärast (nt seinal) · Kaugemal ja raskesti kättesaadavate abivahendite kasutamine nõuab eraldi õpetamist · Harjutada abivahendite kasutamist alguses koos õpetajaga ja hiljem saavad iseseisvalt hakkama Juhiseid õpetajale - individualiseerimine · Õpetada lapsi õppima, st rääkida mälu iseärasusest ja sellest, kuidas saaks enda õppimist efektiivistada · Arvestada laste arengu tasemega · Teha kindlaks, milles on lapse probleem · Individualiseerida õpetust (arvestada lapse iseärasustega) Ärevus, tähelepanu ja töömälu · Hembree (1988) ülevaates keskmine korrelatsioon ärevuse ja erinevate soorituse näitajatega -0,29 · Eriti suur vahe keeruliste ülesannete korral
võtnud. Kõrge organisatsioonikultuur on võtmeks kvaliteetse ja kõrge teeninduskultuuri saavutamisel ning millele pööratakse suur tähelepanu ja info sellest tuleb viia alluvateni ning see on ka alus sotsialiseerumisele ning nad tunnetavad ennast üha rohkem organisatsiooni liikmena Sotsialiseerumine- on organisatsiooni puhul selle väärtuste saamine ühisväärtuseks. Töötajad võivad mõjutada organisatsiooni kultuuri ja tegevust so. individualiseerimine ehk isikupärastamine. Igas organisatsioonis olla 4-ja põhitüüpi alluvaid: Kõrge- aktsepteerib grupinorme ÜHTSUS, KOOSKÕLA LOOV individualism Sotsialiseerumine (Normide aktsepteerimine) ISOLATSIOON MÄSSULISUS Madal- passiivne Aktiivne kõrge INDIVIDUALISAEERIMINE
Sõnaline selgitav hindamine. Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. Lapsekeskne metoodika: Õpetajate ettevalmistus Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava Lapse arengu jälgimine ja hindamine Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö Kindlad reeglid rühmas Lapsevanemate kaasamine Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! · Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine · Keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele · Õpetamine läbi tegevuskeskuste, temaatiline õpetamine · Perede kaasamine õppetegevusse · Õpetajate jätkuv koolitus VIII. Üldõpetus- lähenemisviisid, rakendamine Üldõpetus on lapse individuaalsust arvestav kasvatusesüsteem. Jälgides laste toiminguid, märkame, et nad rakendavad uute kujutluste ja kogemuste saamiseks kõiki meeli. Saadud muljed
*mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses-
suurem vastutus. Individualiseerimise tulemusena on muutunud töötamisvõimalused paindlikuks, kus hinnatakse kindlaid omadusi kindlal tööl, kõik isikud aga ei suuda kindlaid oskusi omandada, jääb vajaka kas haridusest või ei suudeta oma kindlustatust tagada. Näiteks individualiseerimise tagajärjel tõuseb arenenud riikides taas tööpuudus, sest kõik ei suuda omandada vajalikke oskusi töö saamiseks. c) muutused soorollides Individualiseerimine ja muutused soorollides on omavahel kõvasti seotud. Soorollide muutuse käigus said küll naised rohkem õigusi, aga selle tagajärjel suurenesid ka nende riskid. Õigused puudutasid töö otsimist, hariduse omandamist, valimisõigust jms. Näiteks kuna tuumperekonna mudel oli lagunemas, siis mõlemad vanemad said võrdsed kohustused kodus, seetõttu andsid mehed oma vanemlikud õigused naista kanda.
tuntuks tegemise teel saanud ainuõiguse. Kaubamärgi ülesandeks on eristada majandustegevuses käibele lastud kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest. Kaubamärk võib olla mistahes märk, mida on võimalik graafiliselt esitada: sõna; täht; number; tähe ja numbri kombinatsioon; kauba või selle pakendi eriline vorm; helimärk, näiteks tunnusmeloodia; kujundmärk; liitmärk (kujund ja sõna); hüüdlause. Kaubamärgi põhiülesandeks on toote või teenuse individualiseerimine, selle eristamine teistest pakutavatest kaupadest. Kaubamärgi uued ülesanded: kvaliteediülesanne (mõeldakse seda, et sama märgiga varustatud kaup on alati ühesuguse kvaliteediga), konkurentsiülesanne (kaubamärk on konkurentsil põhinevas süsteemis kesksel kohal), reklaamiülesanne (reklaam aitab ettevõtteil turustada väljakujunenud firmatoodangut ja ka uusi tooteid kiiremini turule tuua) ja maineväärtuse
· sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid : · individualiseerimine, isiksuse kaitse, austamise aktsepteerimine, kus inimest hoitakse lahus tema teost, osaluse aspect koostöö kliendiga; · teadmiste kasutamine, nt sotsiaalteadused, et mõista indiviidide ja organisatsioonide käitumist (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaalpoliitika, organisatsteooria); · selekteerida klientide käitumist, sh sotsiaalseid põhjusi, keskkonda, ST ja kliendi suhet, organisatsiooni korraldust, teenuste kvaliteeti;
*mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses-
haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor. (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2010) Andeka lapse arendamine koolis on seotud paljude pedagoogiliste probleemidega: kasvatuse ja õpetusega, samuti tema arengut soodustava õpikeskkonna loomisega. Õpetuse teoorias ehk didaktikas on õpetuse individualiseerimine selleks lähtepunktiks, mille andeka lapse arendamine on kõige rohkem seotud. Didaktika printsiip on põhimõte, mida on otstarbekas kõigis õppeainetes silma pidada tuleb nii palju kui võimalik arvestada lapse eripära (Unt 2005: 59). Individualiseerimist on alati vajanud need lapsed, kes teistest millegi poolest tugevasti erinevad. Andekuse teooriates ongi eristatud eesmärkidena annete arendamist ja andekate arendamist. Esimese all mõistetakse koolis selliste tingimuste loomist, mis
Kõrvaldamine nõuab pikaajalist tööd. 23. Mis on programmõpe ja õpetavad masinad (kuidas on nende kasutuselevõtt seotud operantse tingimise seaduspärasuste, eriti Skinneri vormimise põhimõtte rakendamisega)? (2.2) Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid. Õpetaja osutus efektiivsemaks, lapsed hakkavad kannatama suhtlemise puudulikkuse käes. Ühendada programmeeritud ja traditsiooniline õpe. Õpiprogramme saab realiseerida progr. õpikute ja arvutite vahendusel. Kõige enam kasut. neid põhimõtteid töövihikute ja harjutustike koostamisel. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 24
Üks usuline praktika levib tavaliselt ainult samanistlikes ühiskondades. 11. loeng Kultuurimuutused Evolutsionistlik vaade: · metslus barbaarsus tsivilisatsioon · animism polüteism monoteism Funktsionalistlik vaade Malinowski: ,,Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu.
üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus või hõimlussuhteis. Hõimlus abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? ... sest ... Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3
naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3
Kas see käib üldse religiooni alla? Kaks põhilist maagia liiki: *Sümpateetiline ehk analoogia maagia – põhineb arusaamal,et sarnane tekitab sarnast. Nt voodoo. *Kontaktmaagia – objektid, mis on kunagi kokku puutunud jätkavad üksteise mõjutamist. Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt juuksed või küüned. *Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba. Kultuurimuutused Funktsionalistlik vaade Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur. Kultuurimuutuste liigid 1 *Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised
psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne
teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga
annaabi.ee 
