lugupidamine ning eneseaustus ja lõpuks vajadus eneseteostuse järele ehk potensiaali realiseerimine isiksuse kasvu kaudu. Püramiidi jalamil asuvad vajadused on tugevamad ja algelisemad. Kui neid ähvardatakse, siis inimesed astuvad sammu tagasi ja asuvad neid kaitsma. Püramiidi tipu suunas on vajadused järjest vähem fundamentaalsed ning mingis mõttes vähem ühised. Kohanemine on pigem passiivne kui aktiivne protsess; selle ideaali saavutab igaüks, kes suudab olla õnnelik ilma individuaalsuseta, isegi hästikohanenud vaimuhaige või vang. Hea elu seisneb inimese tõelise olemusega kooskõlas elamises. Keskmistel, normaalsetel, hästi kohanenud inimestel pole sageli õrna aimugi, kes nad on, mida nad tahavad ja mida arvavad. Liiga paljud inimesed ei tee ise otsuseid, vaid lasevad enese eest otsustada müügimeestel, reklaamitegijatel, vanematel, propagandistidel, televisioonil, ajalehtedel jne. Nad on pigem teiste
sees, Jumal on sama mis kõik ■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) ■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb
annaabi.ee 
