kirjanduse loetelu kohta. Raamat on jaotatud viieks erinevaks osaks. Esimene, nagu ka hea tavana kombeks, on ehk rohkem sissejuhatav ja antud ainevaldkonda tutvustav peatükk. Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms
· Inimkäitumise seaduspärasuste mõju organisatsioonis uurib ja kirjeldab distsipliin, mida nimetatakse organisatsioonikäitumiseks; · Organisatsiooni toimimine sõltub mitmesugustest sise- ja väliskeskkonna elementidest; · Juhid viivad kooskõlla ja vaatavad üle teiste töö eesmärkide saavutamisel; · Juht ühendab organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel töötavate inimeste eeldused ja pingutused; · Organisatsioonikäitumises on rõhuasetus isiksuse individuaalsusel ja väikeste gruppide probleemidel; · Organisatsioonikäitumises vaadeldakse inimkäitumise küsimusi peamiselt juhtimise seisukohast. Juhi rollid · Suhtlemisega seotud rollid: Tseremoniaalne roll organisatsiooni esinda mine, töötajate õnnitlemised, ametlikud tähelepanu avaldused; Juhtija ja eestvedaja roll alluvate motiveerimine, loob tingimused tööks; Sidepidaja roll ühine tegevus teiste juhtidega
Maskide ja kostüümide looja. Pratinas – tegeles samuti saaturdraamaga. Teksti osa domineerib rohkem kui muusikasaade. Phrynichos – Ateenast pärit. Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema. Euripides – melodraama eelkäija/isa. Psühholoogiat on tunduvalt rohkem. Naistegelaste osakaal on suurem. Pigem realistlikum laad, mitte arhailine tragöödia. Realismi tunnustega. Kodaniku tunnet kinnitavad sündmused. Ühiskonnas oli kriis, väärtushinnangute muutumine. Tegutsesid sofistid(?), kes tegelesid tõe väänamise õpetusega
Ilmutus katet kergitama Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias Universaaliate küsimus Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud
Tähtis on perekesksus, rõhuasetus meie-tundele. Rõhuasetus kommunikatsioonil vanemalt lapsele. Vanemad ei tunne vajadust käske lapsele põhjendada. Rõhutatakse käskude täitmist, autoriteetide austamist ja konventsionaalse sotsiaalse korra säilimist. Lapsel areneb välja individuaalsuse arvelt tugev sotsiaalneidentiteet, hariduslikud saavutused on madalad. Modernne ehk isikukeskne mudel: Rõhuasetus iga pereliiikme individuaalsusel. Isa on rohkem kiindunud ja vähem käskiv, ema muutub korra loojaks perekonnas. Rõhuasetus motiividel ja tunnetel, miks laps teeb, mida ta teeb. Lapses väärtustatavad omadused on õnnelikkus, saavutused, järelemõtlikkus, huvi ja enesekontroll. Distsiipliin baseerub mõtestamisel, isoleerimisel, süütundel ja armastusest ilmajäämise kartusel. Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal. Kommunikatsioon
funktsioon. Noorukieas hakatakse kandma toon- toonis riideid, mitte kontrastseid värve enam. (Lapsed kannavad kontrastseid värve). PILT: ühele kitsas, teisele paras. (Riietust peetakse neistel uhkusetundega seotuks). Eksperimenteerimine erinevate riietusstiilidega- eelkõige omane varajasele ja keskmisele noorukieale. Tüdrukutel suurema kaaluga sotsiaalsete.............otsimine- väljendub detailides ja lõigetes. Poistel suurem kaal individuaalsusel. Need lapsed, kellele varem on antud rohkem võimalusi oma riietust valida, püüravad ka hiljem oma riietusele rohkem tähelepanu. Samas, kui vanemad pööravad oma riietusele rohkem tähelepanu, teevad seda ka lapsed (õpitud käitumine). Kui lapsed saavad oma arengu jooksul riietusega katsetada vabamalt ei jää neil arengus ka nii palju auke. 3. Kolm aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab. a) Mina pildi stabiliseerimine/kristalliseerumine (riietus aitab mina pilti stabiliseerida)
Kui rääkida sellest koostööst, siis lapsevanematega koostöö tundub läbiv. Kas on mingeid asju veel eriliselt väärtustatud lisaks sellele? Ma arvan, et see vaade inimesele, kogu see arenguõpetus, et lapses on kõik olemas, laps ei ole puhas paber ja meie peame looma tingimused, ja oluline on ära taibata, et me ei tohiks last valede asjadega koormata, et kui Sa paned ta sellesse õigesse keskkonda, mis ei riku tervist ja mis ei suru peale, mis laseb sellel vabal individuaalsusel tema enda impulsist areneda, meie väide on, et ta areneb sellest vabast enda impulsist, mitte ei ole see, et meie arendame lapsi, õpetades last seda, seda, seda tegema, sest meie maalime ja teised lasteaiad ka maalivad. Küpsetame, ikka lasteaedades küpsetatakse, voolitakse, joonistatakse, tehakse käsitööd. Võib-olla üks see 15 minutit ei erinegi lasteaedade vahel aga see, kuidas on vaade inimesele ja kuidas on ka tööd siiski korraldatud, et me ei maali
annaabi.ee 
