Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja
kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud
individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad • Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne
metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele.
Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: • Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust; • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):
.. Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad
lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu - Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud
Individualiseerumine: Individualiseerumine: Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens,
ning aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti neist reeglitest kõrvale. Komöödiale kui kergemale žanrile, võrreldes tragöödiaga, vaadati leebemalt, seal olid vabadused suuremad. Komöödia võis peegeldada igapäevaolu. Tegelased võisid koguni olla kodanlikust keskklassist või päris alamklassist. Komöödia üks tunnustest oli tegelaste tüpiseerimine, mis pidi tagama moraalsete üldistuste taotluse. Inimesi ei kujutatud enam niivõrd individuaalsetena, vaid pandi nad kehastama mingit kindlat karakterid ehk iseloomujoont või ideed. Moliére Moliére on klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Ta kirjutas proosas ning kaldus moraalsuse poole pealt kõrvale. Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. Näiteks „Don Juanis“ ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni
annaabi.ee 
