karistusõigus. § 7 p.1 näeb ette olukorda kus eesti võib oma karistusõiguse järgi menetleda süütegu mille suhtes saaks rakendada ka teise riigi õigust ja väljaspool eesti territooriumi toime pandud kuriteo asja menetluse võib eesti üle võtta ja kohaldada eesti seadust kui nt. kahtlustatav elab eestis alaliselt ja tema koduriik on esitanud taotluse tema karistamiseks. § 7 p.2 passiivne isiku põhimõte e. individuaalkaitse põhimõte mille kohaselt kuulub eesti karistusõigus kohaldamisele juhul kui tegu on toime pandud väljapool eestit eesti kodaniku või eestis registreertud juriidilise isiku vastu. § 7 p.3 lause 1 aktiivse isiku põhimõtte järgi kohaldatud eesti karistusõigus nende väljaspool eestit toime pandud tegude kohta mille pani toime eesti vabariigi kodanik või isik kes peale selle toime panekut sai kodanikuks.Eesti karistusseadust saab kohaldada välismaalase suhtes kes pani teo toime
Vastasel juhul (joonis 3.18, b) on aga olukord vastupidi: tööorgan tungib üha enam vasakule. Süsteem on seda tundlikum, mida suurem on nurk (joonis 3.17, b). Järelikult on rippseadme kahepunktiline skeem (joonis 3.16, c) sellest seisukohast eelistatum, võrreldes kolmepunktilisega. 9. Pöördadra töövalmendus. 10. Kivikaitsemehhanismide tüübid. 1) kaitseobjekti järgi: ühine kogu adrale (ühiskaitse) ja eraldi igale sahale (individuaalkaitse); 2) tööprotsessi kulgemise järgi: mitteautomaatne kui kivi ületamise protsess nõuab traktoristi sekkumist sellesse ja automaatne protsess kulgeb traktoristi abita; 3) jõuseose säilumise järgi kaitseobjekti ja kaitsme vahel: katkestav ja mittekatkestav; 4) kaitseseadise füüsikalise tööpõhimõtte järgi: mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline ja hüdropneumaatiline; 5) kaitseelemendi (kaitsme) järgi: tihvt-, vedru-, hoob- (varb-), hüdro-, pneumo- jms kaitse.
annaabi.ee 
