nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast (Oras, Sarapuu, Rink: 1960). Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel tõhusat tööd (Ibid). Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga haljastatud maa ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid). Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid). Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park. 98
Wang, F., Ward, I.C. Radon entry, migration and reduction in houses with cellars Building and Environment 2002;37(11):1153-1165. Veski, A. 1948. Müüritööd. Pedagoogiline kirjandus. Tallinn. Veski, A. Müüritööd. Pedagoogiline kirjastus. Tallinn 1948. Veski, A. Puitehituse käsiraamat. Tartu Eesti Kirjastus, 1943 Veski, A. Puitehituse käsiraamat. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1940. Veski, A. Puusepa- ja laudsepatööd. Pedagoogiline kirjastus. Tallinn 1948. Veski, A., Aarmann, K., Niine A. Individuaalehitaja käsiraamat. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1959. Viitanen, H., Ritschkoff A.C. 1991. Mould growth in pine and spruce sapwood in relation to air humidity and temperature, Swedish University of Agricultural Sciences, Department of Forest Products, Report No 221, Uppsala, Sweden. Vinha, J., Korpi, M., Kalamees, T., Eskola, L., Palonen, J., Kurnitski, Valovirta, I., Mikkilä, A., Jokisalo, J. 2005. Puurunkoisten pientalojen kosteus- ja lämpöolosuhteet, ilmanvaihto ja ilmatiiviys
annaabi.ee 
