Praktikas on juurdunud küllaltki efektiivne lihaste soojendamise järjestus: algul harjutused kätele ja õlavööle, seejärel kerelihastele ja lõpuks puusa-, reie-, sääre- ja pöialihastele. Selline lihaste „läbitöötamine“ ülalt alla võib korduda mitmel korral. Võimalik on ka ringmeetod, kompleks 6-8 harjutusest (8-12 kordust igaühes), mõjutades erinevaid lihasgruppe, kõike korrates 3-4 korda. Meeskonnaalade (pallimängud jne) ja ka mitmete individuaalalade (kergejõustik, tennis, jõutreening jne) puhul on soovitatav alustada treeningut suuremaid lihasgruppe kaasavate harjutustega - nt rahulik jooks, sõudmine ergomeetril, jalgrattasõit. Üldsoojendus peaks kestma 5 - 10 minutit, millele järgneb võimlemine ja venitusharjutused. Kindlasti tuleks teha venitusharjutusi kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Lisaks, arvestades sportlase individuaalset eripära (nt trauma) ning harrastatava spordiala spetsiifikat, tuleb põhjalikult
pikendaks veelgi võistlusmaad. Vahetult trahviringi lõppu on tõmmatud vaheajajoon, kus pannakse kirja iga võistleja aeg pärast iga laskmiskorda. Võisteldakse viiel distantsil. Meeste alad on 20 km individuaalselt, 10 km sprint, 4 x 7,5 km teatevõistlus, 10 km võistkonnavõistlus (4 liiget) ning jälitussõit. Naiste vastavad alad on 15 km individuaalselt, 7,5 km sprint, 4 x 7,5 km teatevõistlus, 7,5 km võistkonnavõistlus (4 liiget) ja jälitussõit. Individuaalalade vahe peab olema kaks päeva. Võistlejate või võistkondade stardinumbrid loositakse võistlusele registreerunute seast käsitsi või arvutiga. Laskesuusatajad stardivad numbrite suurenemise järjekorras. Teate- ja võistkonnavõistluste puhul määratakse võistkondade kohad varasemate tulemuste põhjal. Võistkonna raja ja laskeraja numbrid on samad. Olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja maailmakarikavõistlustel eraldatakse stardi
Bau meister, S. Ilko, 1995) Enese püstitatud tõkked · Kahtlus edu väljavaates > Minahävituslik käitumine > paradoksaalne viis enese kaitseks või maliku ebaõnne e e st (Arkin et al, 1986, Bau meister & Scher, 1988) · Ebaedu kartus ebaedu pärast pingutust on Minakuvandile hävitavam, kui õigustust või maldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978) · Proovi miseta ei ole eba õnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James, Principles of Psychlogy, 1890) Näiteid tõketest · Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi (Rhodewalt et al, 1984) · Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991) · Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) · Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha")
annaabi.ee 
