Sellisteks on näiteks välissuhtlemisseadus, koosolekute seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus. III. täitevvõimu aktid, mis sisaldavad riigiõiguse norme. Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus ja selle allstruktuurid, vaid ka riigipea. Valitsuse üldakte nimetatakse erialakirjanduses harilikult määrusteks. (Üldaktiks ehk normatiivaktiks nimetatakse akte, mille adressaat on täpsustamata, näiteks kehtivad nad kogu riigis või maakonnas. Üksikaktil ehk individuaalaktil on kindel adressaat, näiteks on üksikaktiks kellegi autasustamine, otsus (mitte) anda armu, ametiisiku ametist vabastamine.) Ka Eesti seadusandluses nimetatakse valitsuse ja ministrite üldakte määrusteks. Riigipea üldakte nimetatakse erialakirjanduses dekreetideks ja nende dekreetide 6 andmise õigust dekreediõiguseks
annaabi.ee 
