Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast
10. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7 B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13
paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis: Lisaks veel Via jutule, et enne klappide reguleerimist oleks hea ka kett ära pingutada. Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas?), millesse sai indikaatorkella vastu nookurit kinnitada ja siis selle järgi vahed täpselt paika seada. Oluline pole mitte niivõrd see, et vahe oleks täpselt 0.15, vaid, et vahed oleksid täpselt ühesuurused -- mootor töötab stabiilsemalt. Oluline on jälgida, et klapivahe ei oleks alla 0,15 mm, pigem jätta vahe pisut suurem, klõbin ei ole mootorile ohtlik. Mootori töö kohapealt ei ole olulist vahet kas klapivahe on 0,15 või 0,2.
veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut, 16- otto mootoritel uued tihendid on ühepaksused kõik ja nende kohaleasetamisel jälgige et oleks täpselt kõik avad lahti, mõnel võib tihend olla sümmeetriline ja sellisel juhul jälgigekumb pool alla poole läheb, 17- diiselmootorite tihendi vahetamisel peab teadma: kui palju kolvid ulatuvad silindriplokist välja, kasutades selleks indikaatorkella ja mõõta tuleb kõikidekolvide väljaulatust kahest kohast ja siis leida nende keskmine.Vastavalt selle mõõdule valige tabeli järgi uus tihend mis võib omada tähist kas: avade(sälkude) või tähtede või numbrite näol.Teadke et pilu kolvi ja kaane vahel on alla 1 mm.Uus tihend on grafiidiga koos ja täiendavat määrimist enne paigutamist ei vaja.(ka mitte hermeetiku tihendi(ka kaane) täpseks paigaldamiseks on juhtpuksid(tiftid) ning veenduge
n (l i-l ' i)2 U A( U (l B ))=t n 2, i=1 n( n-2) =3,2 20,012 +0,02 2+ 0,042 53 =0,0279 0,01 Indikaatorkella (täpsusega 0,01 mm) B-tüüpi laiendmääramatus on U B ( k )=2,0 =0,00667 3 ning vihtide massist tulenev viga U(m) = 0,005. U C (U (l A))= U A (U (l A ))2 +U B (k )2+ U (m) 2= 0,008262 +0,006672 +0,0052 =0,0117 U C (U (l B ))= U A( U (l B ))2+U B (k )2 +U (m)2= 0,0279 2+ 0,006672 +0,0052=0,0291
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkella- materjali elastsusmooduli määramiseks dega varustatud mõõteseade traadi tõmbedeformatsiooni kaudu pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine
Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 62 52 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 38 27 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 24 61
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1 4 5 2 C5 1 4 4 5 4 7 5 7 1 8 9 8 6 9 2 5 8 5 6 1
asetatakse nende vahele. Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi. Peaülekande laagrite lõtku kindlaksmääramiseks mõõdetakse indikaatoriga võlli telgnihe. Indikaator paigaldatakse mõõtmiseks erilisse statiivi, nii et tema mõõtevarras toetub vastu veetava koonushammasratta lauppinda. Laagrite lõtku näitab indikaatorkella osuti hälve. 5. Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. Hammasülekande eelised * kõrge kasutegur (kuni 98%). *väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrde - ja rihmülekandega). *konstantne ülekandearv.
Pärast hammasrataste pööramist mõõdetakse plaadi paksus. See võrdubki lõtku suurusega. Laagrite väär reguleering ja korratused tehakse kindlaks laagrikerede kuumenemise järgi. Peaülekande laagrite lõtku kindlaksmääramiseks mõõdetakse indikaatoriga võlli telgnihe. Indikaator paigaldatakse mõõtmiseks erilisse statiivi, nii et tema mõõtevarras toetub vastu veetava koonushammasratta lauppinda. Laagrite lõtku näitab indikaatorkella osuti hälve. 55 Joonis 1:Mootor ees tagavedu .......................................................................................... 4 Joonis 2:Mootor taga tagavedu ........................................................................................ 5 Joonis 3: Kesk- mootoriga ülekanne ................................................................................. 5 Joonis 4: Mootor all tagavedu ........................................
annaabi.ee 
