Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased Inglise kultuuritraditsioone kandis edasi mööbel, riietus ja teised esemed Loeti eelkõige inglise romaane Määrav oli inglise keel, mida kasutasid ka teiste riikide asunikud Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik
Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9
· Monroe doktriin- välispoliitiline käitumine, Euroopa eemalejäämine Ameerikast. Nime saanud James Monroe järgi. · Ekspansiooni tagajärjed ja tulemused 1) Põliselanikkonna olukord havenes kiirelt 2) Uute alade hõlvamine 3) Indiaanlaste ja kolonistide verised konfliktid 4) Indiaanlastele moodustati oma territooriumid reservaadid 5) Metsiku Lääne vallutamine · Põhja ja lõuna probleem Põhiliseks probleemiks sai orjuseküsimus.Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks. Põhjas oldi orjade pidamise vastu. · Lincolni presidendiks saamine, tema reformid. Teda hinnati kui ausat, õiglast, tagasihoidlikku ning põhimõttelist orjusevastast riigimeest. 1) Lõuna ja põhja eraldumine 2) Sundmobilisatsioon
1802. Eestimaal võeti vastu talurahvaseadus,1816. kaotati eestis pärisorjus, 1819. kaotati see Liivimaal, 11. Iseloomusta klassitsismi ja romantismi Klassitsism: pöörati suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele, hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsaid rütme. Romantism: Kasvas huvi keskaja vastu, vaba ja julge tunnete väljendamine, kirglik vabaduse. Ja õiglusejanu. Pehkinud kohad inimtühjad asulad Reservaat Indiaanlastele eraldatud ala Rahva Harta tööliste nõudmised Monroe doktriin dokument, võeti vastu 1823. Keelas Euroopal USA's mõjuvõimu laiendada. Friisoilerid Orjandusvastane liikumine Plantaator Istanduse omanik Abolitsionistid Orjandusvastane liikumine Dekabristid Detsembrimässust osavätjad
indiaanlasi inimesteks. Indiaanlased ei mõistnud, kuidas saab maaga äri ajada. Pohatanide hõimupealik Opetšankanu asus 1618.aastal organiseerima valgete väljaajamist. Uus- Inglismaa indiaanlased ühendas pealik Metakomet, et üheskoos asuda sõtta valgete vastu. Sõjas vallutasid nad 12 linna, kuid sõjas langes ka nende pealik. Kolonistid hakkasid peale seda saavutama edu nt majanduses, farmipidamises, käsitöö ja kaubanduse alal ja suutsid vastu siesta ka indiaanlastele. Sellega hakkaski neile tekkima ühtekuuluvustunne , Ameerika rahvuse aluseks olid inglased. 1790.aastal moodustasid valgest elanikkonnast 70% inglased. Ameerika rahvuse kujunemise silmapaistvamad esindajad olid Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja George Washington.
omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat. Millist kasu said inimesed piisonitest? Piison andis indiaanlastele toitu ja nad olid ,,preeria aednikud". Indiaanlased olid piisonitest nii sõltuvad, et nende mütoloogiagi kasvas piisoni ümber. Ka uusasukad sõltusid neist preeria lihamägedest, kes pakkusid lisaks veel kehakatet. Koljudest veeti kokku terved mäed, mis viidi tehastesse väetise tootmiseks. Joonas Karl Kuusik 8.C
eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati pöörduda parlamendi poole oma nõudmistega, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas''. Selle järgi sai liikumine endale nime. Reservaat-Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala. Dekabristid- Salaühingute liikmed ja mässu juhid. Aleksander I surm andis neile hea võimaluse oma plaanid teoks teha. Plaanid aga ei teostunud. Monroe doktriin- 1822.aastal tunnustas president James Jackson Ladina- Ameerika riikide iseseisvust, eirates sel viisil täielikult nende varasemat seondust Euroopaga. 1823.aasta detsembris deklareeris uus president James Monroe
• 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126. USA 19.sajandil. Õ. lk.138. • Põhi (farmid, tööstus) ja Lõuna (istandused, orjus) • Uute territooriumite hõivamine (23 uut osariiki); iseseisvuse kaitse • Reservaadid indiaanlastele • Orjuse leviku probleem. Missouri kompromiss, abolitsionistid. • Abraham Lincoln- president 1860-1865. • Kodusõda USA-s 1861-1865 lõpeb Põhjaosariikide võiduga • 1863 kaotatakse orjus USA-s Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas õ. lk.150 Antant • Antant (inglise ja prantsuse keeles Triple Entente) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritanniavahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904
2. Konföderatsioon - lõunaosariigid: Lõunal soodne geograafiline võimekad 3. Väejuhid. Mereblokaad. Kuidas aitasid uniooni võidule kaasa - Vabastamise proklamatsioon sellega kaotati orjus ning hakati moodustama nn värviliste väeosasid. - Jaosmaade seadus selle alusel võis iga USA kodanik saada endale riigi lääneosast vabalt kuni 65ha maad. Kuidas mõjutas kodusõda USA valitsemist? · Kodanikuõiguste laiendamine neegritele ja indiaanlastele. Meeste valimisõigus sõltumata rassist. · 1875 Civil Rights Act keelati rassiline diskrimineerimine riigiasutustes. · Orjuse keelustamine. U 3,5 mln orja vabaks. Millised olid USA majandusliku arengu eripärad 19. S II poolel? - Lääneranniku osariigid elanikonna kasv ning maa jagati ära. - Idaranniku osariigid tegeleti põllumajandusega. - Keskosa piisonite hävitamine, I rahvuspark Yellowstone Montanas 1872
(Napoleoni 100 päeva. )Läheb Püha- Helena saarele , Atlandi ookeanis , sureb seal 1821 a . 6. Mõisted. Parteid Inglismaal- konservatiivide partei, leiboristide partei (liberaalid) USA erakonnad- vabariiklased, demokraadid. 1804- Napoleon sai keisriks. 1813- Rahvaste lahing- esimest korda sai Napoleon lüüa liitlasvägedelt. 1814- Napoleon loobus esimest korda võimust Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Plantaator- Reservaat- Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa- ala. USA iseseisvuspäev- 4. juuli Eesti iseseisvuspäev- 24. Veebruar Inglismaa kuninganna Victoria valitsemisaeg- 1837- 1901 . * Elba saarele saadeti Napoleon, hiljem Püha Helena saarele, kus ta ka suri. * Inglismaal parlamentaarne monarhia.
Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad pidid müüma toorainet emamaale madalate hindadega (tollieeskirjad). • Asumaades toodetud kaupu Inglismaal turustada ei tohtinud.
1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 33 34 musket 35 trükikoda 36 viikingilaev 37 normannid 38 karavell 39 indiaanlased 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! 40 Miks tegi püssirohu kasutuselevõtmine lõpu rüütlivägedele? 41 Miks olid trükitud raamatud odavamad, kui käsitsi kirjutatud raamatud? 42 Miks tahtsid eurooplased leida mereteed Indiasse? 43 Miks kujunes eurooplaste jõudmine Ameerikasse indiaanlastele õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele! Esimestena võtsid püssirohu kasutusele a) hiinlased b) sakslased c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid b) piraadid c) varjaagid Esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat trükiti Saksamaal aastal
· Lääne lõplik alistamine. Olenemata suurtest edusammudest, jäi peamiseks ettevõtteks siiski põllumajandus. Põllumajanduse areng, nt. uute sortide ja masinate teke suurendasid oluliselt saagikust. Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks. Veel soodustas arengut uute maade kasutuselevõtt Läänes. Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia
ketserlus ei teinud veel õigusvõimetuks. Vara kaotaksid nad õiguspärase kohtuotsuse tagajärjel. Pealegi ei tohiks siis ka katoliiklased põhjamaade protestantidest ketseritega kaubelda ega õiguslikult suhelda. Õige hoolitsuse korral saab ka näiliselt mõistuseta olendeid viia mõistliku käitumiseni. Vitoria esitas omandi ja õigusvõime kohta uued teooriad. Õigusvõime kuulus kõigile mõistusega olenditele – inimestele, ja järelikult ka indiaanlastele. Kõik inimesed on õigusvõimelised ja seega uues mõttes omanikud. Seni Jumala loodud korraga identseks peetud õiguskord, mis sidus kogu loodu omavahel õigussidemetega, kahanes inimühiskonnaks. Õigus oli sellise määratluse kohaselt inimeste õigus ja mitte kogu loodu õigus. Loodu langes inimeste osaks omandi näol, ta valitses vaid asjade maailma ja tegi seda enda loodud õigusega. Ka kõige õilsamatel motiividel võivad olla halvad tagajärjed
· Valimisõigus meestele 21.eluaastast · Iga-aastased parlamendivalimised · Parlamendisaadikutele tasu maksmine · Salajane hääletamine Millised vahendeid kasutasid tsartistid oma nõudmiste saavutamiseks? · Nad kasutasid massimiitinguid ja demonstratsioone · Osad tsartistide juhid pooldasid ka vägivalda, seetõttu puhkesid mitmel pool ülestõusud. 22. Mis on reservaat? Miks olid indiaanlased sunnitud elama asuma reservaatidesse? · Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala · Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud kolonistide edasitungile ja olid sunnitud oma põlistest maadelt lahkuma Kelle huve esindasid USA's föderalistid, keda demokraadid? · Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve, demokraatlik partei ennekõike lõunaosariikide orjapidajate huve Millised olid uue Vabariikliku partei peamised nõudmised?
puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12. Seleta misted: dispuut (lk 76), renessanss (lk 86), konkistadoor (lk 94), koloonia. (94) Dispuut-teaduslik vitlus
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjaki...
Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra. Veel üks tagajärg olid uued koloonijad Ameerikas. Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire: nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil. Näiteks katkuga nakatatud tekk, mida eurooplased ,,kinkisid" indiaanlastele. Kolonistid tõid Ameerikasse oma kultuuri ja religiooni. Eurooplased veel proovisid saada maksimum kasumit teistest inimestest, ja selle pärast nad võtsid või vahetasid välja igasuguste asjadele (nagu kiiver) eest inimesi Aafrikast, et nad oleksid pärisorjad. Maadeavastused töid nii head kui ka halba, aga see pidi kunagi juhtuma. Maadeavastuset eeldusteks olid uued leuitised, mis aitasid meremeestel ookeanis orienteeruma ja liikuma.
Heaks näiteks iidsetest ühiskondadest, mis suutsid toimida nii et keegi ei pidanud ühiskonna tõttu kannatama saama võib tuua indiaanlaseid. Nimelt enne seda kui eurooplased uuele mandrile jõudsid ei olnud nende ühiskonnas mingisugust vangla reziimi. Neil ei olnud ei raha ei võtmeid ega lukke, nende hulgas polnud vargaid ning isegi kui leidus keegi selline, kes ei saanud lubada endale telki, hobust või tekki siis anti talle kõik eluks vajaliku kingitusena kätte. Sarnaselt indiaanlastele polnud vaesust ka Vana-India tsivilisatsioonis, kus kuningas vastutas kõigi heaolu eest ja kui ta seda tagada ei suutnud siis pidi kannatama saama kuningas mitte rahvas. Seega oli kuningal kindel ülesanne ja ta pidi oskama organiseerima süsteemi riigis nii, et keegi ei peaks selle tõttu kannatama vaesuses. Enamasti määrati kuningateks gurusid, kes olid omal alal väga kaugele jõudnud. Tavainimene ei tohtinud valitsemises üldsegi rolli mängida,
T'nu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga [ha enam ohus. Ebaseaduslikult puhtaks tehtud maalappe kasutatakse peamiselt loomaliha tootmiseks, loomas;;da ja rohumaana. Kuigi Brasiilias t;;stus ]itseb, siis rahvale see eriti kasu pole toonud, vaid hoopis rahva olusid halvemaks muutnud. Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejäel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda. Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus.
Tsivilisatsioonid: 1)Euroopa va. Balkan 2)Põhja-Ameerika 3)Uus-Meremaa 4)Iisrael 5)Austraalia.Lääne tsivilisatsioon baseerub demokraatial.On olemas kahte tüüpi demokraatiat: Presidentaalne- Tekkis USA´s 1787.aastal põhiseadusega, mis on vanim maailmas. Põhiseadus andis algul demokraatia ainult valgetele vabadele meestele. Aja jooksul on demokraatia laienenud naistele, peale USA kodusõda ka neegritele ja viimastena laienes see indiaanlastele. Ameerika sai eeskujuks teistele presidentaalsetele demokraatiatele. Lõplikult said neegrid kodanikuõigused 1960. aastatel. Parlamentaarne- Hakkas kujunema 17. sajandil Inglismaal, pärast inglise revolutsiooni. Parlamendi (esinduskogu) võim kasvas järk järgult ja kuninga võim vähenes. Parlament hakkas välja andma seadusi ja kuningas muutus täidesaatva võimu peaks. 19.saj lõpul oli
Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid. Tsartistid ja nende nõudmised. Usa territooriumi laienemine : 1803 ostis USA prantsusmaalt 15 milj dollari eest Louisiana maavalduse. Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uus keskus - New York. reservaat - Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala 1848 avastati Californias ulatuslikud kullaväljad. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused Lõunaosariigid : põllumajanduse aluseks olid suurmajapidamised - istandused, kus kasutati sisseveetud orjade tööd. Istanduste põhiline põllukultuur oli puuvill. Levinud olid ka suhkrupeedi ja tubakakasvandused. Tööstus oli vähe arenenud ning pooldati vabakaubandust Euroopaga. Põhjaosariigid : Orjus puudus
Tänu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga üha enam ohus. Ebaseaduslikult puhtaks tehtud maalappe kasutatakse peamiselt loomaliha tootmiseks, loomasööda ja rohumaana. Kuigi Brasiilias tööstus õitseb, siis rahvale see eriti kasu pole toonud, vaid hoopis rahva olusid halvemaks muutnud. Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamaid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejärel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda. Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus.
Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja- Ameerika. Usa: Presidendiks sai A.Lincoln, kes oli orjapidamise vastu ning tahtis seda kaotada terves Ameerikas. Lõuna osariigid, aga ei tahtnud loobuda sellest, kuna nad said suurt tulu orjapidamise eest. See viiski põhja- ja lõuna osariigid sõtta. Toimus 19 saj 60-tel. USA võitis. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes, aga neegrite olukord, mis tõiriigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, mis tõii kaasa hulkumise, vargused ja rõõvimised. Rassism on maailma vaade, kus rasside vahel ei ole võrdsust. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Rarhvuslik liikumine-rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil
1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument „Requerimiento“, kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2) Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles
17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. 13. Ameerika Ühendriikide sünd. Peale esimesi raskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses ning suutsid seista vastu indiaanlastele. Loodi oma esindusorganid. Ameerika rahvuse n.ö. aluseks olid inglased. Määravaks kujunes Inglise keel. Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades, mütoloogias, muusikas ja käsitöödes. Oluline ühtse rahvuse kujunemisel oli hariduse levik. Mõningane mõju ameerika rahvuse kujunemisele oli valgusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin-Franklin. Ta esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidule
Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata, mis tõi kaasa hulkumise, vargused ja röövimised. Rassism maailmavaade, mille kohaselt rassidel ei ole võrdõiguslikkust, ega peagi olema. Monopol 1) mingi kauba tootmise ja müümise ainuõigus; 2) kapitalistlik suurettevõte, mis toodab ise ja müüb oma toodet. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19
aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit. Neist 2 miljonit suri teel. Aafrikas kohalike pealikute käest ostetud vangid või lihtsalt röövitud neegrid aeti laeva trümmi /alumisse ruumi/ ja veeti üle ookeani. Paljud hukkusid ja nende surnukehad visati üle parda haidele. kes aga reisi üle elasid, need müüdi Ameerikas kolonistidele orjadeks
Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata, mis tõi kaasa hulkumise, vargused ja röövimised. Rassism maailmavaade, mille kohaselt rassidel ei ole võrdõiguslikkust, ega peagi olema. Monopol 1) mingi kauba tootmise ja müümise ainuõigus; 2) kapitalistlik suurettevõte, mis toodab ise ja müüb oma toodet. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19
"Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua. Kolmandaks reisiks sai Kolumbus ainult kuus laeva
puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (*Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania. Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaani sõjad). Esimene suurem sõda toimus 162236 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
inimtühjaks. Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi põhjuseta, ilma mingi väljakutseta nende poolt jäetakse nad ilma kodust, maast, vabadusest, naistest ja lastest, hävitatakse neid päevast-päeva julmalt ja ebainimlikult. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kolumbuse julmusest lugedes tunned imestust. Kõrge intellekt ja põlgus inimelu vastu elasid temas koos. Mõistus eraldas ta teistest, põlgus aga ühendas nendega. Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel
soovisid orjade vabastamist, aga lõunaosariiklased polnud sellega nõus. Kodusõda lõppes põhjaosatiikide võiduga. olid tänaval täis harimatuid, elu-ja-töö kohata neegreid, kelle kantseldamine ei olnud kerge. See põhjustas massilist hukkamist, varastamist, mäslemist. Lõunaosariiklased moodustasid rassistlikke organisatsioone. Ühendriikide territooriumilt kadus lõplikult orjus. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma elu- ja töökohata, mis tõi kaasa hulkumise, vargused ja röövimised. Rassism - maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust 12.EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj
ainult vähestele. Ülestõus algas hoogsalt, kuid üks indiaanlane reetis rünnakuplaani ja Jamestown ja lähemad külad olid rünnakuvalmis. Tapeti kõik indiaanlased. Põlisasukad hakkasid ühinema hõimuliitudesse pealik Metakomet. Ta suutis vallutada 12 eurooplaste linna, kuid said lõpuks hävitavalt lüüa. Ameerika rahvuse kujunemise algus Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu majanduses ning suutsid vastu seista indiaanlastele. Loodi esindusorganid, tugevnes inimeste iseteadvus. Pikkamööda tärkas ameeriklaste kokkukuuluvustunne. 17 Rahvuse aluseks olid inglased, kes moodustasid 60% valgest elanikkonnast. Mõju avaldas inglise kirjandus, määravaks kujunes inglise keel. Indiaani kultuur avaldus laensõnades, Aafrika oma muusikas ja kästiöös. Hariduse levik. Kirjaoskust rõhusid puritaanid ladina koolid. 17.saj jõudis järg ka kõrgushariduseni asutati Harvardi kolledz.
"Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua. Kolmandaks reisiks sai Kolumbus ainult kuus laeva
· Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse · Ohvriannid, tänuavaldused ja palved osutati vaid nt. vihma ja viljakuse jumalatele siis kui nendelt midagi sooviti · Vaja oli lepitada nt. piksejumalat · Kõiges ebatavalises peitus üleloomulik jõud (nt. loomades, mida polnud enne nähtud) · Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele · Laastav mõju_ ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650. 80% indiaanlastest! · Esialgu laastavad Euroopast imporditud nakkushaigused (nt- rõuged, ka teadlik bioloogiline sõjapidamine) · Sõjad · Näljahädad kuna indiaanlaste traditsiooniline elukoskkond hävitati (ökokatastroofid) · Ümberasustamine reservaatidesse (19.saj.) · Alkohol · Indiaanlased saavad USA kodakondsuse 1924! Ameerika avastamine Unustatud eellugu:
Kui lahingud läbi said, kirjutas ta kõigest, mida ta nägi. Sellest valmis paks raamat, mis ilmus pärast tema surma (1632) ,,Verdadera historia.." See on kõige vahetum nägemus, kuidas just üks lihtsõdur seda näeb (mitte juhid) Polnud väga õilis ühiskond, vähemalt sel hetkel. Sõdu peeti selleks, et saada ohverdamismaterjali. Vallutajate kõrval oli teine väga tähtis kiht vaimulikud. Kuna nemad olid kõige haritumad, õppisid nad ära indiaani keeli ja siis õpetasid indiaanlastele hispaania keelt. Gonzalo Fernandez de Oviedo on mahukas kroonika ,,Natural historia de indias" (Ameerika looduslugu) Ilmus 1536, väga varajane teos ja üks väärtuslikumaid allikaid. (El Inca) Garcilaso de la Vega. Sama nimega on üks varasem hispaania luuletaja. ,,Comentarios reales" (kommentaarid kuningliku suguvõsa kohta)- 1606. On pandud süüks, et mõnevõrra ilustab ja idealiseerib. Ei räägi näiteks ohverdustest suurt midagi. Teine tähtis
Atlandi maade üle. Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel (lahendas sellega nendevahelised konfliktid). See määras tulevase Ameerika koloniaalpoliitika paljudeks sajanditeks (et Hispaaniale). Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon Valladolidis, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende territoorimile, kuid indiaanlastele tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine. Koostati dokument ,,Requerimiento", kus kirjeldati indiaanlastele Maailma ajalugu alates Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2. Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles
Ta tegi ,,vaimse enesetapu", kadus ära kloostrisse. Vend on segaduses, ei leia sellele selget vastust. Varsti saabub õe nunnaks pühitsemise päev. Õde armastas oma venda liiga palju, mitte õelikult. Ta oli ihaldanud oma venda ja otsustanud minna seepärast nunnaks. Õde pühitsetigi nunnaks, vend minestas seal. Vennale tundus jälle kõik mõttetu, läks siis Ameerikasse indiaanlaste hulka elama. Ta oli saanud kirja oma õe surma kohta, seejärel rääkis ta oma pika loo indiaanlastele. Rene tegelasega tekib paralleel ,,Noore Wertheri kannatustega". 1786 pääses ta õukonda ning seda võib pidada tema loomingu murranguliseks punktiks, sest ta hakkas suhtlema tuntud literaatidega. Läks kaasa revolutsioonivaimustusega, kuid siis sõitis äkki Ameerikasse, kus viibis pool aastat ja puutus kokku indiaanlastega. Chateaubriandile on iseloomulik looduse kujutamine ja indiaanlastest rääkimine. Tal on veel üks lugu, mis räägib
tähenda, et nad nõustuvad ebavõrdsusega. - Välistab mõned ühiskonna süsteemid: kui riigimakse tohib koguda vaid politsei-, kaitse- ja kohtusüsteemi ülalpidamiseks, pole selles riigis haridus-, tervishoiu- ega transpordivõrku. - Ebaõiglane algne omandamine. Mis saab, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele tuleb algse omandamise otsinguil minna? Kas peaks maad tagastama indiaanlastele? IV Kommunitarism *Walzer Oluliseks tunnuseks on universaalsete õiglusprintsiipide kriitika: - Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalsed väärtused (solidaarsus, hoolivus jne), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. - Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum, mille järgi peab kogu planeedil elama.
tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas: kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati. 2. Uraba veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi. 1 Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: ,,United Fruit Company", kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975). Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos. 3. N. S
39.Mis on uusaeg? Uusaja alguse probleem raske öelda, millal algas, sest pole täpselt kindel, millal keskaeg lõppes, algul peeti alguseks Konstantinoopoli vallutamist 1453 türklaste poolt, hiljem arvati, et see oli siiski vaid üksik sündmus. Siis arvati, et algus suurte maadeavastuste ajal, eriti Ameerika avastamine 1492, kuid Kolumbuse retked olid sündmuseks ainult eurooplastele, kelle saabumine tõi hävingut ja orjastamist indiaanlastele. Või algus hoopis luterliku reformatsiooni algamine 1517, kuid see on tähtis vaid ühe maa jaoks, prantslaste arvates Suur Prantsuse revolutsioon. 16.saj. nim. varauusajaks Uusaja periodiseering: · 1660-1789 vana korra aeg e. absolutismiaeg ilmalik ideoloogia tõrjub välja religioosse, 17.saj. barokiajastu, 18.saj. valgustus · 1789-1815 Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad · 1815-1900 19.saj
Mehhikoga 1846-1848 ja selle tulemused). Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel Mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel. Florida sõjad ehk kolm Seminoli sõda peeti indianlastega. Esimest sõda juhtis Andrew Jackson 1816, kus Floridast kihutati indiaanlased välja reservuaaridesse. Teine sõda 1835-1842 üritati neid jõuga välja lüüa. Sõda oli jõhker, eriti laastav indiaanlastele, kellest enamus hukkus. Kolmas sõda algatasid indiaanlased kolonialistide vastu, kes sellele maale olid tulnud, kust neid välja aeti. Lepiti kokku ,et nad suunatakse ümber Oklahomasse Sama ajal tekkisid Uus-mehhikos Nevadas ja Utah's konfliktid. Mehhiko ja ameerika sõda 1846-1848. Usa tungis Mehhiko emamaale, vallutas Mexico City. See järgnes Texase annekteerimisele USA poolt 1845. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata Texase revolutsioonile 1836. aastal.
) Vaidlus barbarite üle: las Casas · 300 aastat kanoonilist ehk kiriku õigust. Paavst Innocentius IV 124354, oli jurist: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, peab olema mingi muu põhjus. Peab saatma misjonäre, aga alistada ei tohi. · Munk Bartolomé de las Casas (14841566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , kust kirjeldas kõiki vägivallategusid, mida hispaanlased olid indiaanlastele teinud . Kuidas saab sellist asja õigustada? "Must legend", mis levis Euroopas protestantide seas · Ka teine raamat, mis arutles teoreetiliselt vallutuse küsimuse üle. Argument: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Las Casas tunnustas paavsti donatsiooni, aga ütles, et kuna hispaanlased on rikkunud indiaanlaste õigusi, siis on
dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ- jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro 16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota- sid britid rõugetega nakatunud tekke 1763. aastal neile vaenulikele indiaa- ni hõimudele. Bioloogiline ründeaine tänapäeva mõistes arenes välja 19. sajandil, mil toimus läbimurre mikrobioloogias, kui pärast saksa professori Kochi töid oli võimalik eraldada ning kasvatada vajaminevaid patogeene (haigussei- sundit põhjustavaid mikroobe). Väidetavate asitõendite alusel kirjutasid Saksamaa vaenlased Esime-
annaabi.ee 
