Ori: inimene või tööriist? 18. sajandil avastas Euroopa, et Ameerikas on suured võimalused majanduse arenguks. Otsustati teha suured kolooniaid, kuid puutusid kokku takistusega. Kust võtta tööjõu? Euroopa elaniku jaoks oleks see liiga mõttetu ning kallis. Tööandjad püüdsid sundida tööks põliselanikke - indiaanlaseid, kuid tagajärjetult. Lõpuks otsustati tuua Aafrika elanike Ameerika maale, kuna neid isegi ei peetud inimesteks. Hakkas õitsema orjakaubandus, umbes 14 miljonit inimest veeti laevadega üle ookeani briti kolooniatesse Põhja Ameerikas, kohutavates tingimustes umbes pool võetud inimhulgast suri. Ameerikas õpetati neile erinevaid töid ning inglise keelt. Aeg möödus ja enam ükski mustanahaline ei kujutanud enda elu ilma peremeheta. Ameerika tõusis
Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan.
kommetele ja inimeste koostööle täielikult ennetada vaesuse. Nendest kultuuridest eeskuju võttes ja nende teadmisi kasutades annaks rakendada ka tänapäeva ühiskonnas palju paremini praegusest süsteemist töötava süsteemi, mis muudaks maailma justkui paradiisiks arvestades veel võimalusi, mida meile praegusel ajal eriti kiirenev tehnoloogia areng pakub. Heaks näiteks iidsetest ühiskondadest, mis suutsid toimida nii et keegi ei pidanud ühiskonna tõttu kannatama saama võib tuua indiaanlaseid. Nimelt enne seda kui eurooplased uuele mandrile jõudsid ei olnud nende ühiskonnas mingisugust vangla reziimi. Neil ei olnud ei raha ei võtmeid ega lukke, nende hulgas polnud vargaid ning isegi kui leidus keegi selline, kes ei saanud lubada endale telki, hobust või tekki siis anti talle kõik eluks vajaliku kingitusena kätte. Sarnaselt indiaanlastele polnud vaesust ka Vana-India tsivilisatsioonis, kus kuningas vastutas kõigi heaolu eest ja kui ta seda
Hispaaniale. Koloniaalpoliitikaga seoses algab ka eurooplaste väljaränne vastavatele territooriumidele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. Väljaränne muutus massiliseks alles 18.sajandil. Tagajärg on ka see, et hävitatakse indiaani kõrgkultuurid Ameerikas. See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb. Algab ulatuslik orjakaubandus. Istandused, mida rajama hakati, vajasid tööjõudu. Indiaanlaseid ei õnnestunud tööle panna, seega vajati uut tööjõudu. 25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL Reformatsioon oli 16. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid välja katolikust kirikust eraldunud protestantlikud kirikud (luteri, kalvinistlik, anglikaani kirik) Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas: - vaimulike ilmalik elu - püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt
annaabi.ee 
