Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell
rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei saanud seda enam laiali saata ja nii läks ajalukku nn pikk parlament. 1641. Läks riigis tegelik võim parlm kätte. Independentlik vabariik-Alamkoda moodustas 1649.a Kõrge Kohtu ehk tribunali,mille otsusega sama aasta 30.jan hukati tapalaval Charles I. Veeb kaotas parlament lordide koda ja kuninga ametikoha. 19.maiö 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi riiginõukoku valiti 1 aastaks. Riigikogu 41 liikmes 31 oli parlamendi saadikud , ehk neid võime ei lahutatud sisuliselt. Realevõim riigikogus kuulus mõndadele ohvitseridele, kelle eesotsas oli indepentide liider Oliver Cormwell
· 1629 saatis Charles I parlamendi laiali · 1640 tuli parlament taas kokku sest Charles I taotles raha sõjaks o Parlament saadeti taas laiali, sest nad solvasid kuningat o Nn lühike parlament · 1640 tuli parlament uuesti kokku o Võeti vastu akt, millega parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul · 1641 läks tegelik võim riigis parlamendi kätte Independentlik vabariik · 1649 hukati Charles I · 1649 kulutati välja vabariik · Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks · Võeti vastu valimisseadus, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma järgmistesse parlamentidesse · 1653 tekkis konflikt parlamendi ja Cromwelli vahel, Cromwell saatis saadikud laiali o Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur
Lisaks oli neil ka raha palgaarmee ülalpidamiseks. Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos sotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja sotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida. Cromwell kõrvaldas ametist parlamendiliikmed, kes kuningast lugu pidasid. Ülejäänud mõistsid Charlesi riigireetmises süüdi ja ta hukati 1649.a. Independentlik vabariik Alamkorda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati 1649. Charles I. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. 19.mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus kuulus aga mõnedele ohvitseridele (Oliver Cromwell) Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esile kutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse.
personaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. Charles II valitsusaeg oli vastand puritaanlusele- “lodev ajastu”. Pärast Charles II surma sai Inglise troonile tema noorem vend James II [1685–1688). Kui
Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Siin kujunesid välja kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. Kuningas Charles II suhtus parlamenti kui meelelahutusse, leides, et poliitiline debatt võib olla sama köitev kui komöödia. Kui parlament 1667
annaabi.ee 
