pensionieast ega mõjuta ise riikliku pensioni suurust. Hinnanguliselt peaksid riiklik pension ja kogumispension kokku andma umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust. Kuid väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peaks uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Sellise taseme saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks
Mida suurem on tabel, seda rohkem on indeksist kasu, kuid seda suuremad on ka indeksi ülalpidamise kulud - ajakulu uuendamisel ja indeksi all olev kettaruum. Arvestada, et indekseerimine võtab alla lisamiste, muutmiste ja kustutamiste kiirust (kuna koos põhitegevusega tuleb ülal hoida ka vastavaid 46 indekseid), kuid tõstab päringutele vastamise kiirust. Seepärast on soovitav: Mõelda veergude indekseerimisele eelkõige tabelites, kus muutmised on küllalt harvad võrreldes päringutega, Mitte indekseerida tabelites veerge, mida objekti esinemise eluea jooksul tuleb sageli muuta. Klasterdatud b-puu Klasterdatud indeksi puhul on andmefailis kirjed sorteeritud mõne mittekandidaatvõtme veeru väärtuste järgi ning selle veeru põhjal on loodud B-puu indeks. Igal tabelil saab seetõttu olla vaid üks klasterdatud indeks, sest
Eesmärk laiendada pakutavaid sidevahendeid suureneb tavaliselt suheldes "kogukondlikus" keeles, mida sageli mõistab ainult kitsas teadlaste ringkond. Uurimis- ja hariduskeskuste digiteerimispõhimõtted ja veeb Uurimis- ja hariduskeskuse veebisaidil tehakse tavaliselt kättesaadavaks suur hulk materjale (tõmbe- või tõukereziimis). See materjal võib olla rohmakalt koostatud, kuid alati esitatud mingis kindlas failivormingus. Suurt tähelepanu tuleb pöörata materjali indekseerimisele ja seeläbi selle avalikule ülesleitavusele pakutavatesse andmebaasidesse integreeritud märksõnastike, tesauruste jmt kaudu. Teadusringkondade erijooned annavad selles valdkonnas tõuke sünkroonse (jututoad) ja asünkroonse (foorumid, infolehed) suhtluse tehniliseks viimistletuseks ning võimalik, et avatud lähtekoodiga platvormide esilekerkimiseks. Akadeemilistel jmt institutsioonidel on tavaks meelsamini rakendada tasuta tarkvara ja tehnilisi lahendusi.