15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega 16. Kuidas ravitakse viirushaigusi? Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil.
aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit Peidetud viirushaigused • Organismis toimub viiruse kiire paljunemine • Viirus läheb pereme pärilikkusainesse peitu • Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid)
Lüütiline elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber 3)Peremeesrakus paljundatakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud 4)Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed 5)Peremeesrakk hävib Lüsogeenne elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka 3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele
See mõjutab konformatsiooni ja muudab ensüümi aktiivsust. Tavaline modifikatsioon on nt. fosforüülimine (fosforrühma lisamine). Protsessi viivad läbi proteiinkinaasid (sageli ravimites, hormoonides mõjutamiseks). Defosforüülimist viivad läbi fosfataasid. · Katalüütiline aktivatsioonsellele alluvad sageli hüdrolaasid seedeensüümid (peptidaasid, trüpsiin). Sünteesitakse inaktiivsena (nt. trüpsinogeen). Spetsiifiline ensüüm (enteropeptidaasid), mis lõhustab kindla jupi (muutub primaarstruktuuri) . Toimub kaskaad ja mitu ensüümi aktiverruvad (trüpsiin toimib kümptrüpsiinile). Teeb ensüümid aktiivseks. Kui sünteesiksime need ensüümid aktiivsena, hakkaksid nad organismi lõhustama. · Valk-valguline interaktsioon proteiinkinaas on nii aktiivses kui inaktiivses vormis. Inaktiivsena on see
Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst Geeniteooria (al 1909) organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt.
ja sidekoe kiududele ning kutsuvad nii esile veresoonte ahenemise või laienemise. Neid aineid nimetatakse vasoaktiivseteks aineteks. · Vasopressiin e. ADH see on hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab seega vererõhku. · Histamiin laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini · Serotoniin · Angotensiin on normaalselt organismis inaktiivsena, kuid reniini toimel muutub aktiivseks ning ahendab tugevalt veresooni. · Noradrenaliin · Adrenaliin Vererõhk arteriaalne rõhk kujutab endast jõudu pinnaühiku kohta, mida veri avaldab arterite seinale. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse mmHg-tes ja A.Vahtramäe 2011 7 väljendatakse kahe arvuga. Kõige suurem on rõhk süstoli ajal vasakus vatsakeses, aordis arterites. Suurem e
realiseeruvad tänu peensoole limaskestast vabanevatele hormoonidele. 8.2. Kõhunäärme välissekretsioon Kõhunäärme välissekretoorne osa produtseerib pankrease nõret, mis osaleb seedeprotsessis. Eksokriinne pankrease nõre sisaldab orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Pankreasenõre tekkekohaks on aatsinuserakud, kus tekivad ensüümid, ning pankreasejuhade epiteelrakud, kust vabanevad ioonid ja vesi. Valke lõhustavad ensüümid toodetakse inaktiivsena, sellega on välditud pankrease iseseedimine. Pankreasenõre pH 7,8...8,4. 8.2.1. Kõhunäärmenõre koostis ja omadused, ensüümide aktivatsioon Pankrease nõre anorgaaniline osa koosneb veest ja ioonidest HCO3-, mis on olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel. Oluline on ka Ca2+, seda näiteks amülaasi aktivatsiooniks peensooles ja valke lõhustavate ensüümide aktivatsioonis. Pankreasenõre orgaanilise osa ensüümid on valdavas enamikus hüdrolaasid
Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias. Võivad tuua suurt kahju toiduainete tööstuses, mis baseerub bakterite kasutamisele ( näiteks piimatööstuses ). Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. 11. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud:
ööpäevas ca 1,5 liitrit. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID- toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks(ph-le soodne keskkond), toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID (ribo-nukleaasid )-nukleiinhapete lammutamine PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID(endopeptidaasid)-analoogilised pepsiinile (eritatakse inaktiivsena, 12 sõrmiksooles aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses(trüpsiin, kümotrüpsiin). KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub
Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. On leitud ka bakteriofaage. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias. Võivad tuua suurt kahju toiduainete tööstuses, mis baseerub bakterite kasutamisele ( näiteks piimatööstuses ). Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. Selline efektne faag võib retsipient rakus kombineeruda vastavas regioonis. Enamikul juhtudel see faag siiski lõhustatakse. 12
Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. On leitud ka bakteriofaage. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias. Võivad tuua suurt kahju toiduainete tööstuses, mis baseerub bakterite kasutamisele ( näiteks piimatööstuses ). Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. Selline efektne faag võib retsipient rakus kombineeruda vastavas regioonis. Enamikul juhtudel see faag siiski lõhustatakse. 12
hingamisel. Paljud tsitraaditsükli ensüümid on hapniku-tundlikud ja kontrollivad tagasisidestuslikult hingamist. Kui elektronide transport toimub aeroobsel hingamisel liiga aktiivselt, suureneb ROS produktsioon ning tsitraaditsükli ensüümide aktiivsus langeb. Selle tulemusena muutub NADH (põhiline elektronide doonor hingamisahelale) limiteerivaks ning aeroobse hingamine tase langeb. 4) DnaK on molekulaarne shaperon, mis hoiab kuumashoki sigma faktorit inaktiivsena. DnaK on tundlik oksüdatiivsele karbonüülimisele. Kui DnaK on kahjustatud, see sigma faktor vabaneb ning seondub RNA polümeraasiga, indutseerides kuumashoki geenide transkriptsiooni tugevatelt promootoritelt. Kuumashoki valgud (enamus neist on molekulaarsed shaperonid) on vajalikud kahjustatud valkude aktiivsesse konformatsiooni viimisel või kõrvaldamisel. 22. Millal on bakterirakud stressis? Stressivastuste kattuvus bakterirakus. Milline funktsioon on
PROTEOLüüTILISED ENSüüMID-analoogilised pepsiinile ENDOPEPTIAASID-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses. KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas 0,5-1l(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. aineid. Sapi funktsioonid seedimises. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes(aktiveerib neid). Sapp emulgeerib toidurasvasid(lipiide), mõjutab
reparatsiooni eest vastutavatel valkudel oleks aega kahjustused parandada)’ aktiveerib DNA reparatsiooniensüüme, kui DNA on kahjustunud või suunab raku apoptoosi, kui kahjustused on liiga suured võib põhjustada ka rakulist vananemist kiiresti jagunevates rakkudes UV-kiirgus, hüpoksia, ioniseeriv kiirgus ja muud tegurid võivad tekitada DNA kahjustusi, mis põhjustavad p53 aktivatsiooni (p53 seotud oma repressoriga, mis hoiab teda inaktiivsena) Aktiveeritud p53 aitab suurte kahjustuste korral rakke juhtida apoptoosi, takistades kasvajate arengut p53 tegutsemine võib hävitada ka näiteks tüvirakke Telomeerid Telomeerid on DNA-valgu kompleksid kromosoomi otstes, mis kaitsevad genoomi degradatsiooni ja interkromosomaalsete ühinemiste eest (telomeeride kahjustuste korral p53 aktiviseerub ja rakk suunatakse apoptoosi) Telomeeride terviklikkust aitab säilitada ensüüm telomeraas
Paljud tsitraaditsükli ensüümid on hapniku-tundlikud ja kontrollivad tagasisidestuslikult hingamist. Kui elektronide transport toimub aeroobsel hingamisel liiga aktiivselt, suureneb ROS produktsioon ning tsitraaditsükli ensüümide aktiivsus langeb. Selle tulemusena muutub NADH (põhiline elektronide doonor hingamisahelale) limiteerivaks ning aeroobse hingamine tase langeb. 4) DnaK on molekulaarne shaperon, mis hoiab kuumashoki sigma faktorit inaktiivsena. DnaK on tundlik oksüdatiivsele karbonüülimisele. Kui DnaK on kahjustatud, see sigma faktor vabaneb ning seondub RNA polümeraasiga, indutseerides kuumashoki geenide transkriptsiooni tugevatelt promootoritelt. Kuumashoki valgud (enamus neist on molekulaarsed shaperonid) on vajalikud kahjustatud valkude aktiivsesse konformatsiooni viimisel või kõrvaldamisel. 59 14. Kohanemine temperatuuri muutustega
annaabi.ee 
