st ei transkribeerita. See, kas arengu käigus inaktiveeritakse isalt või emalt saadud X-kromosoom, on juhus. Inaktiveeritud X-kromosoom inaktiveeritakse ka tütarrakkudes inaktivatsiooni pöördumatus . CpG-saared inaktiivses X-kromosoomis on suuremas osas metüleeritud. Metüleerimine on mehhanism transkriptsiooni peatamiseks. XIC X-kromosoomi inaktivatsiooni tsenter. Selle ala peal on geen XIST. See geen on aktiivne vaid inaktiivsel X-kromosoomil. XIST geen ei kodeeri ühtki valku. XIST RNA !!! seondub rakutuumas inaktiivse X-kromosoomiga (Barri kehaga). Inimese aktiivses X-kromosoomis on H4 histoon atsetüleeritud, inaktiivses X-is aga mitte (s.t., on vaikiv). CpG saarekeste metüleerumine kutsub esile geenide inaktivatsiooni. Aktiivsetel geenidel Barri kehas puuduvad CpG saared 11. Kuidas määratakse mRNA eluiga rakus? mRNA eluiga mõjutavad polü-A saba olemasolu
Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas, aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) lipiide ja amülaasid (alfa-amülaas) süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6...14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5...1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevasti kontsentreerub. Sapipõis on sapi reservuaariks, mis on võimelike mahtuma 50..
soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Maks on sapi tekke kohaks ja lisaks sellele täidab ta olulisi ülesaindeid toitainete lõhustumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee väljaimendumise tõttu tugevasti kontsentreerub
imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja
imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja
glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID türoksiin (tetrajoodtüroniini, T4) ja trijoodtüroniin (T3) transporditakse kudedesse verevalguga seotud inaktiivsel kujul. Lipofiilsed hormoonid pääsevad kergesti rakutuumani ja algatavad seal spetsiifiliste valkude sünteesi, mis mõjutavad koe ainevahetust, organismi kasvu ja arengut ning südame ja närvisüsteemi talitlust. Kilpnäärme C-rakud toodavad kaltsitoniini, mis on kaltsiumitaset reguleeriv hormoon. Kõrvalkilpnäärme hormoonid: Parathormooni vabanemise kutsub esile kaltsiumi vähenenud sisaldus veres 77) Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis.
suured, kuid monosahhariidid imenduvad passivselt. VALKUDE SEEDMINE Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelrakkudest, mida iga päev hävi ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karbokspüeptidaas ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni aktiveeriv enteropeptidaas e enterokinaas, edais toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi interaktiiseid proteaase. Valke lõhustavaid ehk protelüütilisi ensüüme leidub maonõres( pepsiin) ja kõhunäärmes( trüpsiin, kümotrüpsiin)
glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID türoksiin (tetrajoodtüroniini, T4) ja trijoodtüroniin (T3) transporditakse kudedesse verevalguga seotud inaktiivsel kujul. Lipofiilsed hormoonid pääsevad kergesti rakutuumani ja algatavad seal spetsiifiliste valkude sünteesi, mis mõjutavad koe ainevahetust, organismi kasvu ja arengut ning südame ja närvisüsteemi talitlust. Kilpnäärme C-rakud toodavad kaltsitoniini, mis on kaltsiumitaset reguleeriv hormoon. Kõrvalkilpnäärme hormoonid: Parathormooni vabanemise kutsub esile kaltsiumi vähenenud sisaldus veres 77) Pankreasehormoonid, nende keskne osa süsivesikute ainevahetuse regulatsioonis.
- enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: - proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks - amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: - sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. - Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. - Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid
enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid
glükogenolüüsi abilglükogeenist taas glükoos. Lihase glükogeeni kasutab lihasise. ○ Sünteesitakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoes Valkude ainevahetus Seedimine: Proteolüütilised ensüümid jagunevad: jagunevad: ○ Proteaasideks (valk→peptiid) ○ Peptidaasideks (peptiid→aminohape) ● Endopeptidaasid (lõikavad peptiidi keskelt) ● Eksopeptidaasid (“hammustavad” peptiidi otsast üksikuid aminohappeid) ● Ensüüme säilitatakse enterotsüütides inaktiivsel kujul (sümogeeni graanulites), aktiveeritakse alles soolevalendikus mõne teise proteolüütilise ensüümi poolt ● Proteolüüs algab maos proteaas pepsiini abil. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele (ahelad keerduvad lahti ja pepsiin pääseb ligi enamatele peptiidsidemetele) ● Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine:
annaabi.ee 
