Duplikatsioon toimus umbes 450 ja 550 milj a. tagasi Imetajate genoomi evolutsioonis on toimunud palju kromosomaalseid ümberkorraldusi. *Segmentaalsed duplikatsioonid on järjestuste (1-100 Mb) ülekanne genoomi ühest regioonist teise (umbes 5% inimgenoomist duplikatsioonid). Nii intra-kui ka interkromosomaalsed. ·Sagedased inversioonid, harvemad translokatsioonid, muutuda võib ka tsentromeerida asukoht InimeseY kromosoom- *Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y, enamik on deleteerunud täielikult. *Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi. *Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoome limineeritud teatavates somaatilistes kudedes. *Molevoles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult. *10 mln.aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks. *Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu
kromosoomid on peaaegu identsed olles seega homomorfsed. Imetajate sugukromosoomid on heteromorfsed. X submetatsentriline 160 Mb, Y kromosoom akrotsentriline - 50 Mb, suur osa heterokromatiinne . Eripäraks X ja Y puhul suure hulga reproduktsiooniga seotud geenide koondumine. Suured regioonid homoloogsed, algselt homomorfsed. Võimelised paarduma tänu pseudoautosomaalsetele regioonidele (inimesel PAR1 ja PAR2). Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes, Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika
toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre
toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre
promootoralale ainult cAMP juuresolekul. Viimaste aastate uurimistulemused viitavad sellele, et glükoosi poolt vahendatud kataboliitses repressioonis on põhiroll just induktori välistamise mehhanismil. Seda kinnitavad katsed aktivaatori CRP mutantidega, kus transkriptsiooni aktivatsioon lac promootorilt toimub ka ilma cAMP-ta, kuid glükoosi juuresolekul on operoni repressiooniefekt sama suur kui metsiktüüpi CRP valgu korral. Samas kaob glükoosi efekt, kui kasutatakse lac repressori inaktiivseid mutante. Lisaks lac operonile alluvad bakteris E. coli kataboliitsele repressioonile näiteks gal operon (galaktoosi kasutamine C-allikana) ja ara operon (L-arabinoosi kasutamine). Adenülaadi tsüklaasi kodeeriva geeni cya ja CRP-d kodeeriva geeni crp avaldumine on samuti mõjutatud sellest, kas bakterite kasvukeskkonnas on glükoosi või mitte. cya geeni transkriptsiooni kontrollivad kolm promootorit. Geeni transkriptsioonitase võib varieeruda 2 4 korda. cAMP-CRP kompleks represseerib
annaabi.ee 
