sellega auke. Kui matriksi esinevad valgud, on nt vähimetastaasidel kergem koes levida ( lisaks saab levida sügavamatesse kudedesse). MMP-sid toodavadki kasvajarakud ning kui pole piisavalt TIMP´e, kes MMP-de lammutustööd inhibeeriks, on vähkasvajad kerged levima. ! 4. Lüsosoomide jagunemine talitluse alusel. ! Lüsosoomid eralduvad Golgi kompleksist kui primaarsed lüsosoomid (hüdrolüütilised ensüümid inaktiivsed). Pärast lüsosoomi sisekeskkonna muutumist happeliseks (lüsosoomi membraani H+ pumbad) ensüümid aktiveeruvad – sekundaarne lüsosoom. Haaravad endasse: Võõrstruktuure (viirused, bakterid) ja sisse toodud osiseid (fagotsütoosi ja pinotsütoosi põiekesed, tahked aineosakesed) = fagolüsosoomid ehk heterolüsosoomid. Raku enda lammutamisele määratud komponente = autolüsosoomid. Järele jäävad jääkkehad. ! 5. Kus, kuidas ja kui palju tehakse ATP-d? !
Enamasti sisaldavad Mg ja Inhibeerivad mahoappe maohappe Al. [ Mg(OH)₂, Al(OH)2, sekretsiooni. sekretsiooni. Manustamisel inaktiivsed, KOOSTOIMED: CaCO₃, NaHCa₃] Teiste ravimite Neutraliseerivad maohapet aktiveeruvad KÕRVALTOIMED: imendumine Toime algab kiirelt, aga parietaalrakkude happelises Kõhulahtisus
Igal kinaasil on oma spetsiifiline märklaudvalk – oluline on järjestus fosforüleeritava AH ümber. Üks valk võib olla fosforüleeritud erinevate kinaaside poolt. Seovad ATPd. Kinaaside enda aktiivsus on enamasti reguleeritud fosforüleerimisega. 5. Mis valgud on fosfataasid? Fosfataasid – ensüümid, mis eemaldavad fosfaatgrupi. 6. Kirjeldage G-valke, mis tüüpi esineb signaaliülekanderadades? Millises vormis on G-valgud aktiivsed/inaktiivsed? Mis valgud osalevad G-valkude aktiveerimisel/inaktiveerimisel? Esinevad kõikides pro- ja eukarüootides. G-valgud on aktiivsed, kui on seotud GTPga ja inaktiivsed, kui on seotud GDPga. GTP ja GDP vahetus on tugevasti reguleeritud. Signaaliülekande radades esineb kahte tüüpi G-valke: 1. Heterotrimeersed G-valgud – seonduvad raku pinnal olevate retseptoritega ja aktiveeritakse nende poolt – G-valk seoselised retseptorid, GPCR, käituvad GEFidena. 2
Ensüümvalgus teatud aminohape fosfoleeritakse, selle tulemusel ensüüm kas inaktiveeritakse või aktiveeritakse. (Vaata loeng 9 slaid 6 joonist) Defosforüleerimine fosforhappe jäägi eemaldamine ensüümilt. Temagi roll on ensüüm kas aktiveerida või inaktiverida. Seega fosforüleerimise vastand reaktsioon. 3) Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid e sümogeenid valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Aktiveerivad järgmisi valke. Näiteks vere hüübimine. Isosüümid e isoensüümid ensüümi vormid, mis katalüüsivad sama reaktsioone, kuid erinevaid üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4) Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine
03.2016 Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Vitamiin E Antioksüdant Struktuurselt sterooliderivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis stimuleerib Ca2+ adsorptsiooni soolestikus ja vabanemist luudest. Koensüüm Q 3x isopreeni lüli Membraanides lokaliseeruv redoksreaktsioonide kofaktor
Kolesterool on metaboolne eellane steroidhormoonidele Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid (testosteroon) 4. Östrogeenid (estradiool) 5. Progestiinid (progesteroon) Sapphapped rasvade transport Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Struktuurselt sterooli derivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis stimuleerib Ca2+ adsorptsiooni soolestikus ja vabanemist luudest. Vitamiin E Antioksüdant 3x isopreeni lüli Koensüüm Q Membraanides lokaliseeruv redoksreaktsioonide kofaktor Vitamiin K
Toksilised metaboliidid I faasi oksüdatsiooniprotsessides võivad tekkida toksilisemad ja/ või allergiat tekitavad metaboliidid. Näiteks metanool on suhteliselt ohutu, kuid tema metabolismil tekkivad formaldehüüd ja sipelghape ülimalt toksilised. II faasi konjugatsioonireaktsioonides liitub ravim või selle I faasis tekkinud metaboliit endogeensete ainetega tekivad glükuroniidid, sulfaadid ja atsetaadid. II faasi metaboliidid on enamasti inaktiivsed (väheste eranditega). Eelravim (prodrug) Ravim, mis biotransformatsiooni käigus aktiveerub. Eelravimit sünteesitaksegi spetsiaalselt nii, et toime ilmneks alles pärast biotransformatsiooni. Näiteks L-DOPA muutub organismis dopamiiniks, heroiin muutub morfiiniks. Geneetilised faktorid Metabolismi eripära tõttu võib eelravim mitte aktiveeruda. Näiteks valuvaigisti kodeiin toimib alles pärast muutumist morfiiniks Idiosünkraasia Personaalne, geneetiline eripära
fenüülrühmale seedetraktist paremini, laktamaase. Väiksem efektiivne doos. aktiivsus G-pos ja G-neg bakterite Probenetsiid blokeerib penitsilliini vastu, happekindlad, suukaudsed, väljumise organismist neerutorukeste mittetoksilised. kaudu. Pikendab ravimi viibimisaega organismis. Ulatuslikum mõju bakterite vastu. Puudused: tundlikud penitsillaasidele, inaktiivsed resistentsete P.aeruginosa tüvedele, tekitavad kõhulahtisust halva imendumisega. Aktiivsus G-neg bakteriste vastu tuleneb hüdrofiilsest -asendi rühmast mis ioniseerub pH7 Põhjus, miks enamik PEN väikest aktiivsust gram(-)bakterite vastu ilmutab on nende seina ehituses. Nad on kaetud peptidoglükaani 6 asemel rasvade, valkude ja suhkrutega ning neil on oluliselt kõrgem transpeptidaasi konts, kusjuures see modifitseerub. Samuti
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0
· Demersaalne (põhjale kinnituv) - litofiilsed (kõvale põhjale kudejad) lõhe, forell, harjus, siig, turbm vimbm merihärg, koha, kiisk; - fütosiilsed (taimestikule kudejad) haug, paljud karplased (latikas); - psammofiilsed (liivale kudejad) Kudemisaeg kevadel ja kevadsuvel (karplased) või sügisel (osa lõhelasi, sügisräim, siiglased) isegi talvel (luts). Suguproduktid on ilma veekeskkonnata inaktiivsed ja neil on veekeskkonnas lühike eluiga, selle tõttu on vajalik marja ja niisa sünkroonne väljalaskmine, mis tekitab keerulisi käitumismehhanisme. Marjahoole (lõimetishoole) erinevad elundid: · merinõelal ja merihobukesel haudetasku; · marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded
vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad pankreasest inaktiivsed proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen, prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel. Duodenumis need aktiveeritakse. Trüpsiin toimib järgnevalt keskse faktorina, aktiveerides teisi proensüüme. Soolenõre ensüümid on aminopeptidaasid. Nende ensüümide tulemuseks on põhiliselt vabad AH-d, aga ka di- ja tripeptiide. Viimastest enamus viiakse enterotsüütidesse, kus nendest saavad ka AH-d.
Milliseid fotosünteesi valgusstaadiumi produkte kasutatakse Calvini tsüklis ja milleks? ATP et fosforüleerida fosfoglütseerhape ehk 3PGA. Tekib selle tagajärjel 1,3PGA. ATPd on lisaks vaja ka CO2 retseptori (ribuloosbisfosfaadi) regenereerimiseks. NADPH et taandada 1,3 PGA. Nimetage kolm põhjust miks Calvini tsükkel pimedas ei funktsioneeri NADPH ja ATP tekivad valgusstaadiumis, mis ilma valguseta mitte ei tööta. Pimedas on Calvini tsüklis osalevad ensüümid inaktiivsed (Rubisco) Pimedas õhulõhed kinni ja st ei toimu CO2 neeldumist. Kuidas valgus põhjustab Rubisco aktiveerumist Rubisco on aktiveeritav ensüüm, mida aktiveerib valgus. Kõigepealt aktiivsaidi lüsiin deprotoneerub ja siis seostub CO2-ga. Karbamüülitud Rubisco seob magneesiumiooni ja muutub aktiivseks. Kuidas valgus põhjustab GAP dehüdrogenaasi aktiveerumist Calvini tsüklis PSI aktseptorpoolel ferredoksiin taandub, see taandab tioredoksiini ja viimane ensüümide
Kaudne -blokeeritakse mone ensuumi suntees. Mutatsioonide kromosomaalse lokalisatsiooni jargi jaotatakse nad autosoomseteks ja gonosoomseteks (suguliitelisteks). Kui mutatsioon on tekkinud ontogeneesi kaigus somaatilistes rakkudes, on tegemist somaatilise mutatsiooniga. Sellisel isendil on seega normaalse genotuubiga rakkude korval ka mutantsed rakud. Sellist isendit nimetatakse mosaiikseks. Funktsionaalselt eristatakse jargmisi geenmutatsioone: amorfsed (inaktiivsed alleelid)-tingivad tunnuse kadumise hupomorfsed (alatoimelised alleelid)-tingivad tunnuse norgenemise hupermorfsed (uletoimelised alleelid)-tingivad tunnuse tugevnemise neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)-kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)-parsivad tunnuse avaldumist GENEETILISTE DEFEKTIDE PARITAVUS JA DEFEKTGEENIDE REKOMBINATSIOONID Enamik parilikke defekte on monogeensed ja nende paritavust iseloomustab
isosüümide, modulaatorvalkude abil. Kovalentne modifitseerimine. Ensüüme, mida reguleeritakse kovalentse modifitseerimise teel, nim interkonverteeritavateks ensüümideks. Ensüüme, mis katalüüsivad interkonverteeritavate ensüümide kahe vormi vahelist konversiooni, ni konverterensüümideks (ntks proteiinkineaas ja proteiinfosfataas). Joonis loeng9/slaid7! 3. Sümogeenid e proensüümid on valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kui erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja
[1, 2] 9 Siis otsustas naine uurida kõiki tuntud keemilisi elemente, et teada saada, kas mõni neist veel kiirgab. Erilise kiirgamise nimetas naine „radioaktiivsuseks“ ning leidis, et lisaks uraanile on ka toorium radioaktiivne. Marie katsetas kõiki aineid, mis talle kätte sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda radioaktiivseid aineid, inaktiivsed, ning teised, mis sisaldavad tooriumi või uraani, aktiivsed. Kui aga naine hakkas mõõtma nende aktiivsete mineraalide kiirgust ja üllatus, et radioaktiivsus ilmneb palju tugevamini, kui võiks järeldada uraani või tooriumi hulga järgi, mida antud ained sisaldavad. Sealt tegi ta järelduse, et mineraalid pidid sisaldama vähesel hulgal ainet, mis on tooriumist ja uraanist palju radioaktiivsem. Kuid kuna ta oli kõik tuntud keemilised elemendid juba läbi uurinud,
anaeroobset läve ei ole võimalik treenida kõrgemaks kui VO2max. 8 Lihaskiu tüüp I tüüpi lihaskiud produtseerivad oluliselt vähem laktaati ning on väsimusresistentsemad Lihasmass laktaadi teke on seda suurem, mida suurem on töötavate lihaste mass laktaadi verest eemaldamise võime laktaadi verest tarbijad- süda, maks ja inaktiivsed lihased Ökonoomsus Energiakulu mingil kindlal intensiivsusel töötades Mida väiksem on energiakulu seda parem töövõime Hinnatakse omastatud hapniku hulga järgi kas anaeroobse läve või VO2max kiirusel Ökonoomsuse arvelt on võimalik töövõime kasv kui sportlane on jõudnud oma VO2max laeni Ökonoomsus paraneb: Läbi ainevahetusprotsesside täiustumise, mida kõrgemal intensiivsusel saavad ülekaalu
osutuda seenele kahjulikuks (näiteks šampinjonikasvandustes). Kõiki neid geene antakse edasi tsütoplamaatilise pärilikkusega (Weber, 1993). Joonis 2. Horisontaalse geeniülekande võimalusi seentel. Plasmiid võib olla kas vabas olekus mitokondri sees või insertsioonina mtDNA koosseisus. Selline plasmiid meenutab bakteritel teadaolevaid tempereeritud viirusi. Viimased on bakteri koosseisus inaktiivsed ja paljunevad koos temaga. Ontogeneesi tasemel näib selline funktsioon olevat kottseene Podospora anserina seniilsusplasmiidil, mis vabaneb mitokondrist raku vananedes ja võib mängida rolli raku lagundamisel (Jazwinski, 1996; Jamet-Vierny, 1997). Evolutsiooni tasemel näib toimuvat protsess, kus seene mitokondris muutub tempereeritud viirusetaoline võõrgeen (ekson) inaktiivseks introniks. Sellisesse geneetiliste elementide
ekspresseruvate geenide promootorpiirkondades. TSÜTOSIIN 5-METÜÜLTSÜTOSIIN TÜMIIN Selleks, et eraldada selliseid saari ülejäänud genoomi suuresti A-T rikastest piirkondadest oleks sobiv kasutada restriktaasi, mis hüdrolüüsib C-G järjestusi (näiteks Cfr42I (SacII), CCGC'GG; NotI GC'GGCCGC;). Need restriktaasid on reeglina tundlikud C metülatsioonile C mpG järjestuses, võimaldades restrikteerida seega aktiivseid geene (inaktiivsed võivad olla metüleeritud). Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös. Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest,
ekspresseruvate geenide promootorpiirkondades. Selleks, et eraldada selliseid saari ülejäänud genoomi suuresti A-T rikastest piirkondadest oleks sobiv kasutada restriktaasi, mis hüdrolüüsib C-G järjestusi (näiteks Cfr42I (SacII), CCGC'GG; NotI GC'GGCCGC;). Need restriktaasid on reeglina tundlikud C metülatsioonile C mpG järjestuses, võimaldades restrikteerida seega aktiivseid geene (inaktiivsed võivad olla metüleeritud). Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös. Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest,
1) liigväärarendid ehk ekstsess väärarendid.- organ on üliarenenud või on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegväärarendid e. defitsiit väärarendid - organ on puudulikult arenenud või on neid arvult normist vähem. 3) düstoopia- organite väärpaiknemine 26. Defektgeeni otsene ja kaudne toime organi arengule. Otsene- ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne- blokeeritakse mõne ensüümi süntees. 27. Mutatsioonide funktsionaalne liigitus. Amorfsed (inaktiivsed alleelid)- tingivad tunnuse kadumise Hüpomorfsed (alatoimelised alleelid)- tingivad tunnuse nõrgenemise Hüpermorfsed (ületoimelised alleelid)- tingivad tunnuse tugevnemise Neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)- kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine Antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)- pärsivad tunnuse avaldumist 28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine.
4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud. Bt valgud on algselt inaktiivsed, aga lõigatakse rööviku kõhus väiksemaks ja seega aktiveeritakse. Tekitab kõhu siseseintesse auke ja tapab rööviku. 2. Herbitsiiditaluvus. Transgeenne taim lagundab umbrohumürgi ära. Umbrohi sureb, transgeenne taim kasvab edasi. Kõige levinum on RoundUp mida toodab Monsanto. 3. Toitaineterikkamaks tegemine. Näiteks kuldne riis (Golden rice) sisaldab 3 transgeeni, mille abil riisi endosperm (söödav osa) sünteesib -karoteeni, ehk A-vitamiini eellast.
liigutab membraani ühelt küljelt teisele 71. Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? H+-ATPaas. Esinevad ka Cl- kanalid, mis võimaldavad prootonite konts. gradiendi teket ilma, et membraanipotentsiaal oluliselt muutuks 72. Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel? Lüsosoomid sisaldavad ~50 erinevat hüdrolaasi, mille ph optimum on 4.5-5. ph 7 juures on nad inaktiivsed. Seega kui lüsosoomidest hüdrolaasid vabanevadki tsütosooli, on nad seal inaktiivsed. 73. Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante Endotsütoos- rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi pinotsütoos- rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa retseptorseoseline selektiivne endotsütoos- rakumbembraanis paikneva retseptoriga
koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH=8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse tapankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6st 8ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige efektiivsamalt.Kümotrüpsinogeen ja trüpsinogeen on inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kontakti sooleensüümi enteropeptidaasiga (kinaasiga), mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks trüpsiiniks ja kümotrüpsiiniks. Nad lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri ja dipeptiiditeks. Neid produtseeritakse seetõttu inaktiivsatena, et muidu võikid nad seedida pankreast ennast. Pankrease amülaas muudab tärklise, mis pole allunud veel
Lyoni hüpotees - "ühe aktiivse X-i hüpotees", 1961 Lyoni hüpotees 1. üks imetajate emasisendite X-kromosoomist inaktiveeritakse varases embrüonaalse arengu staadiumis 2. inaktiveeritakse juhuslikult emalt või isalt saadud X- kromosoom 3. kõik antud raku järglased säilitavad inaktivatsiooni mustri, st. sama X on inaktiivne 4. kui rakus on enam kui kaks X-kromosoomi, on kõik peale ühe inaktiivsed X- kromosoomi inaktivatsioon inimesel sõltub kromosoomipiirkonnast, mida nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X inactivation center, Xic) Xic-i puudumisel ei moodusta X-kromosoom Barri kehakest ja mõlemad jäävad aktiivseks X-inaktivatsioon leiab aset varases embrüonaalses arengus blastotsüstis (1000-2000 raku staadiumis) Kõigepealt blokeeritakse ühes aktiivses X-kromosoomis Xic (XIST), mistõttu
muutub klorofülliks valguse käes. Seda nim protoklorofülliks. Lehe roheliseks muutumine sõltub lehe suhkrusisaldusest. Klorofülli moodustumise lähteaineteks on süsivesikute reageerimisel hapnikuga saadud produktid. Mõju klorofülli moodustumisele avaldab ka taimede mineraalne toitumine. Nt kloroos tekib, kui on vähe Fe, Mn, S, K jm. 6. Energia migratsioon. Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll ning fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobliinid, enamik a-klorofülli molekule. Ainult aktiivsed pigmendid võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks. Kõige tõenäoliseim energia ülekande mehhanismiks pigmendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja
glütserooliks.Pankrease mahl satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH=8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse tapankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige efektiivsamalt.Kümotrüpsinogeen ja trüpsinogeen on inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kontakti sooleensüümi enteropeptidaasiga (-kinaasiga), mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks trüpsiiniks ja kümotrüpsiiniks. Nad lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri- ja dipeptiiditeks. Neid produtseeritakse seetõttu inaktiivsatena, et muidu võikid nad seedida pankreast ennast. Pankrease amülaas muudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinile disahhariiditeks
Fotosünteesi kiirus ja kasutegur sõltuvad valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustatusest vee ja mineraalainetega, taime füsioloogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest ja taimeliigist. Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0-40°C, maksimaalne intensiivsus on vahemikus 20-30°C (sobivaim keskkond on troopika). Energia migratsioon: a) Fotokeemiliselt aktiivsed pigmendid: A-klorofüll b) Fotokeemiliselt inaktiivsed pigmendid: B-klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid, enamik a-klorofülli molekule Fotosünteesi fotokeemiline faas: 1. Fotokeemilised reaktsioonid: a) I fotosüsteem (P700): Reduktiivjõu NADPH tekkimine ja tsükliline fotofosforüülimine b) II fotosüsteem (P680): Vee fotooksüdatsiooniks vajaliku tugeva oksüdeerija genereerimine 2. Elektrontransport a) Atsükliline e. mittetsükliline protsess b) Tsükliline protsess Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos. Veresooned spiraliseeruvad, lühinevad, katkevad
Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni regulatsioon ka erinevate faktorite kaudu. RNA polümeraasi subühikud on eraldivõttes inaktiivsed. Ainult ß`on võimeline DNA-ga mittespetsiifiliselt seonduma. Seetõttu seondub ka RNA polümeraasi apoensüüm DNA-ga mittespetsiifiliselt. faktori lisandumisel toimub RNA polümeraasi spetsiifiline seondumine promootoralale ligikaudu 1000 korda kõrgema efektiivsusega. Holoensüümi koosseisu kuulub ka faktor. faktor on vajalik RNA polümeraasi spetsiifiliseks seondumiseks promootoralale ja transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumiseks. Pärast esimese 10
puudus põhjustab kloroosi. Kloroos algab noorematest lehtedest, leherohelus kaob (mangaani puuduse korral jäävad leherood roheliseks ja kloroos algab vanematest lehtedest). Seega roheliste plastiidide moodustumine on seotud kogu taimeorganismi ainevahetuse tingimustega. Lämmastikväetis suurendab kloroplastide arvu ja mõõtmeid. 6. Energia migratsioon. Energia migratsioon on tingitud fotosünteesi omapärast. FS osalevad pigmendid jagunevad kahte rühma: fotosünteetiliselt aktiivsed ja inaktiivsed. Ainult aktiivsed võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks energiaks. Molekulid on paigutunud reaktsiooni tsentrisse ja struktuurselt seotud elektronitranspordiahelaga. Kõige tõenöolisemaks energia ülekande mehhanismiks on pidendilt pigmendile peetakse induktiivset resonantsi. Ergastunud klorofülli molekuli ümbritseb teatud sagedusega elektriväli. Kui ergastunud molekuli läheduses on pigmendimolekul, millel on samasugused
paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. Vaimne tervis on tervise jagamatu osa, ressurss, mis võimaldab igapäevaelus edukalt toime tulla ning peegeldab tasakaalu indiviidi ja keskkonna vahel. Inimesed, kes on kehaliselt aktiivsemad, on ka parema vaimse tervisega kui inaktiivsed. KA positiivne mõju vaimsele tervisele - vähenenud depresiivsus, vähenenud ärevusseisund, vähenenud stressitase, kõrgem enesehinnang, vähem negatiivseid emotsioone. Kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise võimalikud mõjumehhanismid: 1) KA. aitab vähendada lihaspingeid 2) KA aitab kaasa meeleolu paranemisele 3) kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti.Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis (seosed ja võimalikud mõjumehhanismid)
peptidaasid mikrohattudes aminohapped Pankrease mahl satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest: amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. Pankrease mahl on tugevalt aluseline pH = 8. Kui maosisaldis satub duodeenumisse, segatakse ta pankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige efektiivsamalt. Kümotrüpsinogeen ja trüpsinogeen on inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kontakti sooleensüümi enteropeptidaasiga (-kinaasiga), mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks trüpsiiniks ja kümotrüpsiiniks. Nad lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri- ja dipeptiiditeks. Neid produtseeritakse seetõttu inaktiivsatena, et muidu võikid nad seedida pankreast ennast. Pankrease amülaas muudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinile disahhariiditeks. Lipaas muudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks
Düstoopia - organite väärpaiknemine Väärarendite põhjused on geneetilised või keskkonnategurid (eksogeensed faktorid). Keskkonnategurid: füüsikalised, keemilised, infektsioossed, toiteelementide vaegus ja toitumishäired. 26. Defektgeeni otsene ja kaudne toime organi arengule Otsene - ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne- blokeeritakse mõne ensüümi süntees. 27. Mutatsioonide funktsionaalne liigitus amorfsed (inaktiivsed alleelid) - tingivad tunnuse kadumise hüpomorfsed (alatoimelised alleelid)- tingivad tunnuse nõrgenemise hüpermorfsed (ületoimelised alleelid)- tingivad tunnuse tugevnemise neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)- kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)- pärsivad tunnuse avaldumist 28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine
Kovalentne modifitseerimine Ensüüme, mida reguleeritakse kovalentse modifitseerimise teel, nimetatakse interkonverteeritavateks ensüümideks. Ensüüme, mis katalüüsivad interkonverteeritavate ensüümide kahe vormi vahelist konversiooni, nimetatakse konverterensüümideks (proteiinkinaas ja proteiinfosfataas antud näite korral). 3. Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid on valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Kümotrüpsiogeeni aktiveerimine LIISI KINK 36 BIOKEEMIA test I Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kuid erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4
Pankrease mahl ● satub duodeenumisse sapijuha ampulli kohal ja koosneb veest, mineraalsooladest ja ensüümidest amülaas, lipaas, peptidaas, trüpsinogeen, kümotrüpsinogeen. ● on tugevalt aluseline: pH=8 ● Kui maosisu satub duodeenumisse, segatakse ta pankrease mahla ja sapiga ning pH tõuseb 6-st 8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige tõhusamalt. ● Kümotrüpsinogeenja trüpsinogeenon inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kokku sooleensüümi enteropeptidaas (-kinaasiga), mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks trüpsiiniksj a kümotrüpsiiniks, mis lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri- ja dipeptiidideks. !!! neid produtseeritakse inaktiivsetena, sest muidu võiksid nad seedida pankreast ennast!
Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga puutuvad kokku õhu, mõnede mürkide või veresoone sisekesta alla olevate kollageenkiududega, siis nad aktiveeruvad ja tekib vere hüübimine. Hemostaas katkise veresoone sulgumine. 3 staadiumit: 1. Veresoone spasm silelihased tõmbuvad kokku 2. Algse, valge trombi tekkimine vigastatud koht täitub sinna kinnituvate trombotsüütidega. 3. Vere hüübimine lõpliku (punase) trombi moodustumine vigastatud rakud eritavad
NADPH oksüdaasid, mille toimel tekivad reaktiivsed hapnikuosakesed (ROS). Bakterit aitab veel hävitada ka madal pH. 6. Laguproduktide väljutamine Opsoniinidega (antikehad, komplemendi aktiivsed komponendid- C3b) märgistatud patogeen on tunduvalt paremini allaneelatav kui märgistamata infektsioonitekitaja. 15. Komplemendi aktivatsiooni teed ja peamised funktsioonid organismis Komplement on grupp seerumivalke (30+), mis on tavaolekus inaktiivsed ja moodustavad 5% vereseerumi globuliini fraktsiooni massist. Komplemendi aktiveerimisel käivitub kaskaad, mille lõpptulemuseks on patogeeni märgistamine ja/või patogeeni membraani lõhkumine. 1. Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs 2. Opsonisatsioon > fagotsütoos 3. Kemotaksis, põletikuvastuse induktsioon, patogeenide hävitamine 4. Immuunkompleksidele seondumine muudab need lahustuvaks ja kergesti lagundatavaks- immuunkomplekside koristamine
veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit, mis on vajalikud efektiivseks viljastumiseks. Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine - munandimanuses teevad spermid läbi rea biokeemilisi ja morfoloogilisi muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid
fagotsüteeritakse Sertoli rakkude poolt tekivad seemnetorukeste valendikku vabastatud spermid (spermiatsiooni läbinud seemnerakk). 16. Järelküpsemine 4 Toimub munandimanuses, spermid saavad alles siis funktsonaalselt küpseks ehk viljastumisvõimeliseks, läbivad munandimanuse epididümaalne küpsemine Rida biokeemilisi ja morfiloogilisi muutusi muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist)
tekivad väga püsivad kõrgmolekulaarsed ühendid bituumid. Vaigud, vahad ja parkained on bakteritele mürgiks. Neid lagundavad seened. Vaik anaeroobses keskkonnas ei lagune, vahadest tekivad bituumid. Parim ravi mädase haava puhul: teelehele värsked vaigutilgad. 3)temperatuurist- soojas tekib orgaanilise aine lagunemisel rohkem huumust 4)mulla reaktsioonist- happelises keskkonnas nõudlikumad mikroorganismid on inaktiivsed või puuduvad üldse (nitrifitseerivad bakterid). Orgaanilise aine vormid mullas 1)mittespetsiifiline orgaaniline aine- 10-20% 2)spetsiifiline mulla orgaaniline osa- huumus Humifikatsiooniprotsess seondub mikroorganismide tegevusega, see on mikrobioloogiline protsess, kus orgaanilone aine lagundatakse. Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on
interaktsioonide sagedused raku populatsioonis jäävad teadmata. • 3C (ja selle metoodiliste edasiarenduste, nagu HiC) põhiste uuringute olulisemad leiud genoomi erinevate piirkondade interaktsiooni kohta. Interfaasi kromosoomid hõivavad individuaalsed territooriumid tuumas - kromosoomi territooriumid. Interfaasi kromosomaalsed territooriumid on kompartmentaliseeritud: suured aktiivsed A ja inaktiivsed B kompartmendid (fraktaalsed gloobulid) väiksemad topoloogiliselt assotseerunud domeenid (TAD) kromatiini silmused ühendavad geene kaugemate regulatoorsete elementidega, vahendades pikamaalisi geeniinteraktsioone. Interfaasis A/B kompartmentite ja TADide mustrid on raku tüübi spetsiifilised. Interfaas ja metafaas esindavad kahte funktsionaalselt erinevat genoomi 3D organisatsiooni.
Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid. Nad ei suuda ise sünteesida ATPd ja transpordivad seda oma rakku peremeesraku tsütoplasmast. Praegu pööratakse neile palju tähelepanu, sest nad põhjustavd inimestel haigusi, sealhulgas sugulisel teel ülekanduvaid. Elutsüklis vahelduvad 2 vormi: 1) väliskeskkonnas püsivad, metaboolselt inaktiivsed, kuid nakatamisvõimelised elementaarkehad ja 2) elusrakus poolduvad, metaboolselt aktiivsed retikulaatkehad. Elementaarkehakesed on väikesed (200-400 nm), rakuvälised ja spooritaolised. Neil on paks rakukest, nad on metaboolselt inertsed. Kui elementaarkehake satub inimese või looma organismi, siis kinnitub ta rakule ja ta satub peremeesrakku endotsütoosiga. Kuna fagosoomiga lüsosoome ei liitu, siis hakkavad elementaarkehad fagosoomis arenema- diferentseeruma
nad omavahel liituda. Lisaks toimib kõikides rakkudes rakujagunemise kontrollsüsteem, mille käivitab DNA kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA?
TPO, anti-TG) Ultraheliuuring: suurus, ehhogeensus, sõlmed, nende suurus ja struktuur 131J neeldumise test: joodi neeldumise aktiivsus 24 h jooksul, peamiseks näidustuseks türeotoksikoosi diferentsiaaldiagnostika Stsintigraafia Punktsioonitsütoloogia: 1 cm sõlmedel maliigsuse võimaluse hindamiseks (NB! Maliigsed sõlmed reeglina hormoon-inaktiivsed) Ravi: Hüpertüreoosi korral türeostaatikumid (propüültiouratsiil, tiamasool), beetablokaatorid, Lugoli lahus. Definitiivseks raviks kirurgia või radioaktiivne jood. Radiojoodablatsioon aeglasem ja tulemus ei ole nii kindel kui kirurgia puhul. Kirurgiline ravi on näidustatud türeotoksikoosi definitiivseks korrigeerimiseks ja/või massiefekti tõttu tekkivate probleemide likvideerimiseks (nt struuma, mis surub hingamisteedele, närvidele). Enne kirurgilist
oluline allosteerilise regulatsiooni korral. E. coli ATP-d tootvad ensüümid on aktiivsed siis, kui AEC väärtus on madal ning nende aktiivsus langeb järsult kui AEC väärtus on kõrgem kui 0,75. Ja vastupidi, biosünteesis osalevate ensüümide aktiivsus on väga madal, kui AEC < 0,75 ning aktiivsed üle 0,75. Mõlema protsessi kõverad ristuvad AEC väärtuse 0,85 lähedal. Rakkude surm kui AEC langeb alla 0,5 on mõistetav, sest paljud metaboolsed ensüümid on sellise AEC korral inaktiivsed. Näiteks pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) mutandil OP1 on defektne mitokondriaalne ADP/ATP translokaas, mis transpordib mitokondris sünteesitud ATP-d tsütoplasmasse ning tüstoplasmast ADP-d mitokondrisse. Kuna tsütoplasmas ATP kontsentratsiooni langusega langeb ka AEC väärtus, siis rakud sünteesivad valke väga halvasti (pärmil on alternatiivseid translokaase, mis töötavad) ning pärmirakud kasvavad halvasti ja jäävad väikeseks.
võivad nad omavahel liituda. Lisaks toimib kõikides rakkudes rakujagunemise kontrollsüsteem, mille käivitab DNA kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise. Lisaks DNA katke hüpoteesile on välja pakutud, et rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. 22. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. 24
redutseerimisel glütseraldehüüd-3-fosfaadiks. 62. Nimetage kolm põhjust miks Calvini tsükkel pimedas ei funktsioneeri 9 1) NADPH ja ATP ei teki 2)õhulõhed on kinni, CO2 ei pääse sisse 3)mitmed ensüümid on pimdas inaktiivsed * redutseeritud Fd (ferredoksiini) lisamine tagab Calvini tsükli toimimise 63. Kuidas valgus põhjustab Rubisco aktiveerumist Aktiveerumine: selleks, et Rubisco saaks aktiveeruda, peab strooma pH muutuma aluseliseks. Kõigepealt aktiivsaidi lüsiin deprotoneerub ja seostub CO2-ga (karbamüleerub). See on ekstra CO2 molekul, mitte see, mis RuBP-ga seotakse! Karbamüülitud Rubisco seob Mg2+ ja muutub aktiivseks. Seega valgus stroomal mõjutab Rubiscot. 64
polümeraas on võimeline DNA-l edasi liikuma. Toimub RNA ahela elongatsioon. Lisaks eelpool mainitud subühikutele on osades artiklites mainitud, et RNA polümeraasi koostisesse kuulub veel kuues subühik , mis on oma funktsioonilt shaperonivalk ja aitab RNA polümeraasil assambleeruda. Selle subühiku puudumine ei mõjuta RNA polümeraasi aktiivsust. RNA polümeraasi subühikud on eraldivõttes inaktiivsed. Ainult ß`on võimeline DNA-ga mittespetsiifiliselt seonduma. Seetõttu seondub ka RNA polümeraasi apoensüüm DNA-ga mittespetsiifiliselt. faktori lisandumisel toimub RNA polümeraasi spetsiifiline seondumine promootoralale ligikaudu 1000 korda kõrgema efektiivsusega. Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni regulatsioon ka erinevate faktorite kaudu. 70 on vajalik bakterile
Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot. Faagide omadused § Virulentne faag - replikatsioon bakterirakus põhjustab viimase hävimise (lüüsi)
Ajapikku on liikunud mitokondrite ja plastiidide geenid peremeesraku genoomi. Tsütoplasmas tehakse valmis valgud ja seejärel transporditakse mitokondrisse. Esineb sagedasti prokarüootidel (arhed ja bakterid) 10. Millised on mittekodeeriva DNA olulisemad grupid inimesel? intronid mittekodeerivad järjestused kodeerivate (eksonite) vahel, splaissimisel kõrvaldatakse nad premRNA-st .pseudogeenid mittefunktsionaalsed koopiad kodeerivatest geenidest, pseudogeene on 1%. inaktiivsed transponeeruvad elemendid LINE, SINE, Alu, Sva 11. Mis on C-paradoks ja kuidas seda põhjendatakse? Kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv hästi kooskõlas, siis eukarüootidel ei ole. Eukarüoodid võlgnevad oma genoomi suuruse mittekodeeruvale DNA-le (just transposoonidele). Genoomi suurus on oluliselt seotud mittekodeerivate geenide olemasoluga, kusjuures mittekodeerivat DNA-d on eukarüootidel rohkem kui prokarüootidel. C-paradoks ongi küsimus,
annaabi.ee 
