"improviseerivale" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

Nagu kirjutab Walther Ludwig Bühl: “Improvisatsioon on muusikalise transformatsiooni kunst” (Bühl 2004: 181). Seega on improviseeriv džässmuusik ühtaegu improviseerija, helilooja ja interpreet ühes isikus, muutudes tahes-tahtmata mängitava pala kaasautoriks. Seda fenomeni on tunnustatud ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide esitajale ette õiguse 30–50%-le autorihonorarist. Iseenesest mõista esitab see improviseerivale muusikule hoopis suuremaid nõudmisi nii teooria (eriti harmoonia) peensuste kui instrumendivaldamise osas – peab ta ju suutma lahendada probleeme, millele vastuse leidmiseks on heliloojal piiramatu ajaressurss, laval mõne loetud hetkega! Nagu muusikaajaloost teame, oli aegu, kui ka süvamuusika heliloojad, nagu näiteks Corelli, Geminiani ja Händel, andsid oma instrumentaalsonaatides esitajale ainult teose skeleti; esitamiseks vajalikud teosest lahutamatud täiendused pidid tulema aga