Hiinaga üks vanimaid maailmas. Sellel on oluline koht indialaste elus.Veedahümnide retsiteerimine on vanim teadaolev muusikatraditsioon Indias, mis on ligi 3000 aastat vana. Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule tugevat mõju Muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. When The Saints Go Marching In
go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi. ★ Nii nagu teistes jazzi liikides rõhutatakse dixielandis 2/4 lööki. ★ Dixieland-ansambli koosseisu kuuluvad trompet, klarnet, tromboon, banjo, bass ,löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Louis Armstrong 1901-1971 ★ Oli USA džässtrompetist ja laulja. ★ 1920. aastate algul alustas stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. ★ Armstrong avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt
seda tegema. o The theatre as langauge Kolm eri võimalust, kuidas vaataja saaks sekkuda lavastusse: “Kohapealne dramaturgia” Ilma vaataja “füüsilise” osaluseta laval. Vaatajad pakuvad välja loo (mis on neile igapäevane), näitlejad improviseerivad kuni kriisi/otsustava punktini. Küsitakse publikult võimalikke lahendusi. Kõik mängitakse ette. Arutatakse. Parandatakse. Nt: armastuskirjade lugu “Pildi teater” Osaleja valib ühe põletava/häiriva teema. Vormib nö pildi ehk teised
autodest ja igasugusest tehnikast, lõpetades jalgpalliga. Naised seevastu huvituvad ilusatest riietest, kosmeetikast ja ilusast välimusest, et neil oleks hea olla ja tunneksid end hästi. On muidugi ka neid naisi, kellele meeldivad samuti autod, seetõttu ei mõisteta neid nii hästi ja vaadatakse kohe teistsuguse pilguga. Tihti mõeldaksegi, et autod pole naiste teema. Või vastupidi, meeste teema pole kokkamine ja erinevate retseptide katsetamine. Nad on julged katsetama ja improviseerivad tihti naistest rohkemgi. Mina arvan, et selles pole midagi halba, kõik inimesed ei peagi ühtemoodi sarnased olema. Öeldakse, et mehed ongi tegelikult paremad kokad. Suur erinevus naiste ja meeste maailmade vahel on ka töökohtade erinevus. Räägitakse, et mehed ei mõtle tihti tagajärgedele. Sõites kasvõi autoga lubatust suurema kiirusega. Mehed seetõttu ei pruugi tunnetada kui suur võib niimoodi sõites olla risk nii endale kui teistele liiklejatele
- Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917. aastal New Yorgis esimesed jazz’i-palad.
keskkonda alluma. · Kohanev lähenemine Juhtkond, probeelmide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Asjadega tegeletakse siis, kui need esile kerkivad. Ohud keskkonnast. · Planeerimismoodul Võimalused + probleemid, süsteemne võrdlev analüüs. Üritatakse aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Olevikku vaatav. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame?
põnevaks. Töö algul arvasin, et portreefotol on tähtis ainult modelli nägu ja selle 29 ilme, siis nüüd tean, et selle alla läheb veel mitukümmend väikest asja nagu riietus, taustavärv, mustrid, esemed, käed jne. Samuti nägin ma erinevaid inimesi ja nende individuaalset käitumist kaamera ees- mõni oli väga kramplik ja staatiline, kuid enamik siiski väga koostöövalmis, improviseerivad ja inspireerivad. Põhiliseks takistuseks oli valgus. Päevasel ajal ei olnud sellega probleemi, sest loomulik valgus sobib väga hästi piltide tegemiseks, kuid pimedamal aja oli raskem. Kasutasin nelja erinevat ja reguleeritavat valgusallikat, kuid nende kollaka valguse ja ebapiisava intensiivsuse tõttu oli raske neid paigutada nii, et pildid tuleksid hea kvaliteediga ka ilma kaamera välguta.
Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus
improvisazione-ettevalmistamatult millegi tegemine), kusjuures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hotsolo'ks (kuum soolo). Terminit hot kasutati varem jazzi väljenduslikkuse ja kõla iseloomustamiseks. Võimalik, et New Orleansis tuletati see termin kreoolide poolt prantsuskeelse haut (vali) pinnal. Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema, seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega, kuid sageli minnakse improviseerides teemast üpris kaugele. Improvisatsioonilisele osale järgneb kolmas lõik, kus esitatakse teema uuesti sellisena, nagu ta kõlas pala algul. ABA Muusikalise Teema või Korratakse mõtte (teema teemade pala alguses või teemade) arendus (või kõlanud esitamine ka hoopis muusikalisi
Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides (itaalia k. improvisazione- ettevalmistamatult millegi tegemine), kusjuures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hot solo'ks (kuum soolo). Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema, seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega. TEEMA SOOLO SOOLO - ...(HOT) - TEEMA New Orleansi jazzi väljapaistvaim muusik oli kornetist- trompetist Louis Armstrong (1900-1971). Oma noorusaastad veetis ta Mississippi suure sadama möllus, kreooli kvartalis. Ta saadeti internaat kooli, kui ta uue aasta vastuvõtmisel paukpadrunitega kõmmutas. Sealses
käivad. Sellised inimesed keskenduvad võiamlustele ja võtmeküsimus on, kuidas panna keskkonda alluma · Kohanev lähenemine asjadega tegeletakse, siis kui need esile kerkivad. Keskkond saab olla oht. Oht tuleb väljast poolt (nt järjekord med asutsues liiga pikk) · Planeerimismoodul sümbioos. Üritame aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Missioon ja visioon Missioon miks ettevõte eksisteerib kirjeldab väärtusi. Olevikku vaatav Visoon kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni kolm põhikomponenti 1. Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? 2. Milliseid vajadusi me rahuldame? 3. Kuidas me seda teeme
laseb filmitegelastel iseennast mängida. Mängu ehk fiktsiooni kaudu tegelikult näidatakse oma maailma, kuidas nemad sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967. Räägib siis noortest meestest, kes rändavad sinna Ghanasse linnadesse, sh Akrasse. Kirjutas veel monograafia, kus kasutas statilist meetodi, aga otsustas, et teeb filmi, sest see annab nagu rännakust parema ülevaate. Toimus retk filmi jaoks, filmiti ilma helita. Improviseerivad teksti juurde, on humoorikas ja meelelahutuslik, aga samas räägib huvitavast antropoloogilisest fenomenist. Petit a petit 1968-1969, peavad poodi Nigeri pealinnas ja konkurent on lubanud ehitada kõrghoone ja siis Zika ja Dia lähevad Pariisi, et uurida pariisilasi ehk linnaelu. Kriitiline pilt lääneliku mõtteviisi suunas. Ja siis lõpuks nad otsustavad oma poest loobuda. See oli muidugi improvisatsioon, samas nad sunnivad teisi inimesi oma
annaabi.ee 
