* laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), koor liitub eeslauljaga viimasel silbil. Üksi laulid hällilaule, koduseid töölaule (ketramine, või keetmine) Ettekande viis - sageli liikumine koos lauluga.
vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks.
populaarne, sest ajad on muutunud ning samuti on arenenud ka muusika. Noored on tänapäeval teistsuguse mõtteviisiga, paljud ei teagi midagi sellisest muusikast, ega ole seda kuulnudki. Me tahame muusika saatel tantsida ja ennast välja elada. Nautida oma emotsioone ja elu. Kokkuvõtteks võin öelda, et ma pigem eelistan just tänapäevamuusikat. Võimalused erinevate stiilide kuulamiseks on nii mitmekesised ja valikuvariante on palju. Kasutatakse erinevaid instrumente ja improviseeritakse rohkem. Hanna-Liis Mitt, 10B
Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks. Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama. Vahel lisatakse klassikalisele koosseisule näiteks alt-saksofon, kes soleerib koos esimese trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat. antud pildil mängivad Mnozil brassi kõik kolm trompetisti. Trompet on kõige kõrgem vaskpuhkpill samas ka kõige tehnilisem. Trompetil on 3pumpa. Trompet on ka ühtlasi kergeim vaskpuhkpill. Trompeti solo on brassi üks peaaegu, et kohustuslik osa.
teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente SAKSAMAA HÜMN
Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks
üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet mõistust, sest see nõuab stabiilsust, mis inimesel olemuslikult puudub. Pirandello filosoofia mõjus sügavalt 1920. Ja 1930. aastate illusioonideta põlvkonnale ning pole siiani ennast ammendanud. Kuigi tema loomingu tipuks on ehk „Heinrich IV“, tuntakse tõlgetena rohkem näidendeid „Kuus tegelast autorit otsimas“ (1921), „Olen selline, nagu sa mind näha tahad“, „Igaüks omal viisil“ ja „Täna õhtul improviseeritakse“. Noorena tõlkis ta Goethe luulet itaalia keelse. Proosaloomingust on tuntud romaanid „Kadunud Mattía Pascal“ ja „Üks, ei ühtki, tuhat tükki“ Jaapani noh-teatri mõjuline iiri teater (Yeats) Euroopa vaimul on peaaegu võimatu kohaneda Kaug-Ida teatri traditsioonide ja rituaalidega. Ometi peab sealt paljut imetlema. Eriti huvitavad on lavakujunduse sümboolika ja äärmiselt ilusad kostüümid, kus iga värv ja volt kannab tähendust. Imetlusväärne on
Koos hiinaga üks vanemaid muusika kultuure. Väga oluline koht indialaste elus. Muusika väga oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Veedahümnide retsiteerimine 3000 aasta vana- vanim teada olev india muusikatraditsipoon. India muusika tonaalne süsteem jaotab oktaavi 22-ks heliks. Muusika on olemuselt ühehäälne, sest iga heli peab olema läbi tunnetatud ja nõuab seetõttu keskendumist. Inimhäält peetakse ülimaks, mis võib musas edasi anda kõige peenemaidki nüansse. Improviseeritakse, aga esitlus laadi kohta kehtivad üsna täpsed reeglid. Raaga- mõiste mis tähistab helilaadi, mille piires muusik kindlalte reeglite alusel teemat arendab kui ka heliteost ennast. Igale raagale vastab erinev olukord kus, millal esitada sobib Tala- korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse. India klassikaline ,muusika põhineb 3-st põhi elemendist: a) Meloodia, mida esitab sitar või laulja; meloodia on rikkalikult
Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks salmideks ja kasutatakse lõppriimi. Uuema rahvalaulu heliulatus suurenes, suuremad hüpped, intoneeriti täpselt-puhtalt. Liigid: 1.Vaimulikud rahvalaulud 2.Mängu-ja tantsulaulud 3.Sõja-ja vangilaulud.
tahes mitte-teatraalset materjali teatraalseks. - Loetakse uudiseartikkel ette (eraldatakse kontekstist – ajalehest). - Kahte artiklit vastandatakse, loetakse vastandatult - Complementary Reading: information generally omitted by the ruling class are added to the news. - Artikltit loetakse rütmiliselt/muusika, mis avaldab artikli tõelise tähenduse - Näitlejad visualiseerivad uudise - Uudist improviseeritakse laval (avastades kõiki selle variante ja võimalusi) - Lisatakse ajalugu, fakte - Artikltit loetakse nii, et taustaks on laul, slaidid Invisible theatre Etendus suvaliste inimetstega suvalises kohas, nii et nad ei teagi, et see on etendus. Harjutatakse enne eri juhtumeid läbi Kõrvalseisjad jälgivad stseeni palju täpsemalt
Algõpetust antakse emakeeles kas inglise,hindi või kohalikus keeles. Vanimad muuseumid asuvad Calcuttas,Madrases ja Bombays ning suurim raamatukogu Calcuttas Rahvus Raamatukogu. Kultuur India on multikultuurne riik,mis on suutnud säilitada oma vanu traditsiooni, vaatamata immigrantideja teiste sisserändajate mõjutustele. Kunst on olnud tihedalt seotud mütoloogiaga,brahmanismi,budismi ja dzainismiga.Kõige kuulsaim vaatamisväärsus on aga Taj Mahal. Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai.
Eksisteeris ebajumalate süsteem Hindud tegid muusika kõrgemaks kunstiks Vanim muusika 3000 aastat vana Collage üks parimaid accapella vokaalgruppe Veeda kultushümnid Retsiteerides e. laulvalt ette kandma Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted India muusika esitab kõrgeid nõudmisi nii muusikaule kui ka kuulajale. Oluline on õppida pillimängu. Ühehäälne, esineb ka heterofooniat Improviseeritakse noodikirja kasutamata Kasutusel palju burdoonpille Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid üksikuid helilaadi astmeid. Aluseks oli 7-astmeline helilaad jagatud veerandtoonideks (22 veerandtooni). Sellega seoses väga omapärane tämber. Kuulame: India klassikaline laulustiil. See on süllaabiline (silbiline) laul 3 täistooni ulatuses. Raasa meloodia mudel, mis koosneb 5-9 helist ja näitab meloodia liikumise suunda.
Nii nagu inimesed, jagunevad ka pillid ja nende mängijad kastidesse. Ülimaks peetakse inimhäält, mis võib muusikas edasi anda kõige peenemaid nüansse. Keelpillid on tähtsuselt teised, puhkpillid kolmandad. Kuna kõrgematesse kastidesse kuuluvatel inimestel oli keelatud kokkupuutumine loomanahaga, siis ei tohtinud nad ka trumme mängida ning seetõttu peeti kõige alamateks trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid
Nii nagu inimesed, jagunevad ka pillid ja nende mängijad kastidesse. Ülimaks peetakse inimhäält, mis võib muusikas edasi anda kõige peenemaid nüansse. Keelpillid on tähtsuselt teised, puhkpillid kolmandad. Kuna kõrgematesse kastidesse kuuluvatel inimestel oli keelatud kokkupuutumine loomanahaga, siis ei tohtinud nad ka trumme mängida ning seetõttu peeti kõige alamateks trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte
Jumalat kujutati hea karjasena või sümbolites. Aegade jooksul muutus ristiusk ning sundis inimesi kuulekusele ja alandlikkusele, mille eest tõotati palgaks paradiisi pääsemist. 313.a. legaliseeris Rooma keiser Constantinus ristiusu Milanos vastuvõetud ususallivuse ediktiga. Peale ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a. keiser Theodosiuse poolt, hakkas see kiiresti levima üle kogu Euroopa. 4.-5.saj. kerkib rida rahvuslike sugemetega kirikuid, jumalateenistusi peetakse oma suva järgi, improviseeritakse, lauldakse oma maa rahvalaule. Selliselt jätkus see kuni 1. aastatuhande lõpuni. Kristust hakati kujutama valitsejana, kuningana, kelle jalge ees maas on kogu inimkond. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus (lk. 31 II lõik) Kuna 7. saj.-ni oli kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk, kujunesid eri maades välja erinevad liturgia ehk jumalateenistuse tüübid, kus esitatav muusika oli mõjutatud kohalikust rahvamuusikast. Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande
kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui
Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010) Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri
kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus. Lõuna-Eesti lauludes domineerib improvisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul (hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad Loomislaulu versioonid: Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed
nukra alatooniga neegrilaul, millele on tüüpiline 3. ja 7. astme madaldamine mažoorse saate taustal. Valdavalt 12-taktiline (esineb ka 16-taktilist bluusi) kolmest 4-taktilisest lausest koosnev vorm. Jaguneb kolme suurde rühma: vana (arhailine) bluus, klassikaline bluus ja kaasaegne bluus. Viimase jaotuse nimi on pisut eksitav, kuna see kujunes üldjoontes välja juba 1940. aastatel. 26 maksimaalselt 0,5 minutit, improviseeritakse 15–20 minutit. Üks esimesi, kes vabastas end helilooja poolt pealesurutud interpretatsioonilistest ahelatest, lähenedes meloodilisele materjalile vabamalt ja džässipärasemalt, oli tuntud rägtaimipianist Jelly Roll Morton 35 , teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris antud teemadel (Berendt 1999: 19). Siit alates kaldub džäss oma arengus üha enam kõrvale süvamuusika tuntud radadelt ja kuigi
annaabi.ee 
