Proosa aastatel 1905-1940
raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle
(kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus
Tarapita rühmitusse.
Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism.
Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda
Tuglase mõju, kuid Gailiti novellid on mängulisemad, meeleolult kirevamad, impressionistlikumad.
Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Olulisel kohal on lüüriline
esitluslaad, mida kõige puhtamal kujul esindab laast ehk miniatuur. Väljapaistvamad on Tuglase
"Liivakell" ja Tammsaare "Poiss ja liblik".
Friedebert Tuglase kõrval esindavad rühmituste aja proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts,
kumbki talle eriomasel viisil.
Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust
kirjanik ise pärines
annaabi.ee 
