Nominaalselt kullaalusele jäänud riigid Euroopas kitsendasid Saksamaa ja Austria eeskujul kõikvõimalike piirangutega kulla ja valuuta liikumist, et mitte kullast ja välisrahast tühjaks joosta. Sisse- ja väljaveo tasakaalu säilitamiseks kalduti kasutama meeleheitlikke abinõusid: valuutakontroll koos või ilma tollide tõstmiseta, impordikvootide laiendamine jms. 1931. aasta lõpuks oli valuutakontroll jõus kahekümnes riigis; impordilitsentsid olid kehtestatud üheksas. Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapärane eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord halvem kui ühelgi teisel pärast Inglise naela devalveerimist kullaalusele jäänud Euroopa riigil. Nimelt oli Eesti kaubavahetus seotud just nende riikidega, kes loobusid kullaalusest.
aasta aprillis. Siseriikliku nõudmise tugev kahanemine surus madalseisu alguses inflatsiooni alla. 1.6.2 Kaubanduspoliitika TARIIFID: Ühendkuningriik on Euroopa Liidu liige, mis rakendab ühist välistariifi. Enamiku tööstuskaupade suhtes on maksude tase 5%-st kuni 7%-ni, kuna enamik toormaterjale siseneb maksuvabalt või madalate maksudega. Kangaste pealt võivad maksud ulatuda 15%-ni ning teatud elektroonikatoodete pealt 14%-ni. IMPODI LITSENSEERIMINE: Impordilitsentsid kehtivad ainult väga piiratud hulga kaupade suhtes. Nende hulka käivad tulirelvad ja lõhkeained, reguleerimise alla kuuluvad ravimid ning samuti sõjavarustus. Teatud tundlike toodete suhtes rakendatakse kontrollmeetmeid. Nende meetmete hulgas on tähtsaim kangaste automaatne impordilitsents. See antakse Ühendkuningriigi importijale nõutavate vormide esitamisel. 7
Transiiditoll kogutakse riigist läbiveetavatelt kaupadelt eesmärgiga katta kaupade veoga seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse Koguselised piirangud: Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses Impordilitsentsid piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus Vabatahtlikud ekspordipiirangud üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult. Ekspordisubsiidiumid eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb Tehnilised ja administratiivsed piirangud (ohutus- ja tervishoiunõuded, pakendite tähistuste nõuded) Maailma kaubandusorganisatsioon WTO
annaabi.ee 
