Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon – need on vaid mõned uued leiutised, mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused. Rasketööstuse kõrval arenes ka kiiresti kergetööstus, mis varustas inimesi nende igapäevaelus vajalike tarbekaupadega. Industrialiseerimine tõi omakorda kaasa põhjalikud muudatused mitte ainult tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfä...
suurriikide omavaheline konkurents. Suurriigid hakkasid end pidama maailma peremeesteks ja väikerahvaste valitsejateks. Lisaks tugevdas riikide majanduslik edenemine ja tehniline progress ka rahvuslust ehk natsionalismi. Enamik riike püüdis endale kolooniaid vallutada ja võimaluse korral oma territooriumi naabrite arvel laiendada. Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti majanduslikult sõltuvaks, pakkudes suurriikidele odavat toorainet ning tööjõudu. Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga ning linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu
moodustanud kõrge kaubandusbilansi puudujäägi, mis on tõusnud juba praegu 20 miljardi dollari kõrgusele. Ameerika oli peamine majandus jõujaam, mis on küll nüüdseks liikunud üle Hiinale. Stastikast aastast 2011 võib näha, et Hiina võtab majanduslikult Ameerika üle aastaks 2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on iseenesest väga lai mõiste, kuid seda võib mõista niimodi, et ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Ülemaailmse majanduse vastastikune mõju keelelisele mitmekesisusele on juba pakutud mitmeid aastaid välja keeleteadlaste poolt nagu Lenore Grenoble Chicago ülikoolis. See on argument mis läheb mitmeid aastaid tagasi 1970'ndatesse, kui Herbert Schiller pakkus välja põleva teema kultuursest imperialismist, mis
1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga (Vene-Jaapani sõda 1904-1905). · Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga. · Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses: · Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga; · koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks; · Euroopa suurriikide nõrgenemisega; · anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust koostööst (ÜRO) · nn. kolmanda tee otsingutega · 1955 Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad · 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust
peaaegu pideva majandusliku tõusu periood, sellele aitas kaasa rida sotsiaalpoliitilisi momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks võtta Soomelt ka need vähesed vabadused, mis talle olid jäetud, ning muuta ta tsaaririigi õigusteta provintsiks. 20.sajand Soomes Rõhumisaja jätk 20. sajandi alguses jätkus Soomes rõhumisaeg. 1905
keskkonnale olulist kahju ka võhikluse tõttu, siis praegu on alati võimalik leida eksperte tagajärgede prognoosimiseks. Samuti on praegu päris hea ülevaade ükskõik millise loodusressursi tagavarast. Ammu on selge, et need pole lõputud ja vastutustundetu tarbimise korral võivad mõned varud õige kiiresti otsa saada. Inimese kui liigi ressursse ja keskkonda hävitavat vohamist teiste liikide ja inimkonna enese järeltulevate põlvede arvel nimetatakse sageli bioloogiliseks imperialismiks. Inimese ja keskkonna suhete otsustavat muutumist võiks tõlgendada kui säästlikkuse revolutsiooni. Industriaalse eufooria järelkajana istub inimestes soov muuta maailma palju tugevamini kui soov muuta iseennast ja kohaneda muutuva maailmaga. Säästva arengu oluliseks piirajaks võibki saada just inimeste soovimatus muuta iseennast ja oma elulaadi. Mõningat optimismi sisendab näiteks see, et arenenud riikide
maj. abi andmise või mitteandmise. 2. Sõjaline mõjutamine positiivne - abi kaitsel, relvastumisel, väljaõppel; negatiivne kallaletungiähvardused. 3. Poliitiline mõjutamine riik saab teist mõjutada läbi poliitiliste vahendite, nagu head läbirääkimisoskused, mõju rahvusvahelistele suhetele jne. Kolonialism / imperialism. Eriti tugev ühe riigi domineerimine teise üle on nähtav master-servant suhetes, mida nimetatakse kolonialismiks või imperialismiks. Erinevad eesmärgid teise riigi allutamiseks: · allutatud riik varustab nii inim-kui muude ressurssidega. · allutatud riik on dominandile allutatud ja kindlaks turuks. · allutatud riik täidab dominandi jaoks tähtsaid strateegilisi funktsioone (vahepuhver vms.) · et allutatud riigis domineeriks emamaa usund ja poliitilised tõed · RV preztiisi saavutamine Kõik kolonialismi vormid sisaldavad maj., sõj. ja poliitilist kontrolli, kuid erinevatel kolonialistidel on erinev rõhuasetus: 1
annaabi.ee 
