3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed.
usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus
c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas.
Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja 8
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.
priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt
erilisusega. Inimese tegevuses tuleb taju ja aru kõrvale lisada veel üks tasand – puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest. Moraaliõpetus praktiliseks mõistuseks nim. ta seda mõistuse osa, mis juhib meie tegevust ja millel põhineb meie moraalne käitumine. Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Ülimat põhimõtet, mida Kant oma moraaliteoorias tunnustab, kutsub ta kategooriliseks imperatiiviks. Põhimõte on imperatiiv kuna ta kohustab. Ta eeldab, et inimeses on kaks poolt, mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma
Säärane toodang firmat ründama, nõudes, et see ostaks tema aktsiad ära deontoloogiline arutlus? Miks?Deontoloogiline arutlus. Seda hinnaga, mis ületab turuhinda, vastasel juhul ähvardab ta kuulab kaebuse ära, vaid püüab ka aktiivselt abi otsida, on eksklusiivne, eriti kallis, kuid sellele toodangule antakse ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks: kui kõik valetaksid, aktsiad müüa ülevõtjale. Ülevõtja võib olla enamvähem üritades lahendada juhtumit nii, et kaebaja nimi avalikuks ei eriline logo ja ka selle tarbimine on eriti prestiizne. Viimase kaoks usaldus ja sellega ka võimalus valetada. tuleks. poliitika puhul on väga oluline, et siin rakendatakse kohalikku
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Selline olukord võib esineda, näiteks, rahalaenamise juhus. Kui laenaja teab, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, kuid laenu saamiseks peab ta lubama, et ta suudab seda teha, siis on see lubadus vale, sest seda ei saa muuta kategooriliseks imperatiiviks. Valetamine on loomult halb tegu kui kõik valetaksid, kaoks usaldus ja sellega võimalus valetada. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline
Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige,
Tema 3 olulist teost kannavad sõna kriitika. ,,Puhta mõistse kriitika"- sisaldab tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. ,,Praktilise mõistuse kriitika"- sisaldab moraalilisi ehk Kanti eetika vaateid. Kategooriline imperatiiv- tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. ,,Otsustusvõime kriitika"- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu. Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel. J.G.FICHTE- teaduse õpetus. Mina (tees)- mittemina (antitees)- süntees (järeldus). Klassikutele omane, et nad on süstemaatilised. G.W.F.HEGEL- olulised vaimu astmed. Subjektiivse vaimu tunnetamine, individuaalne tunnetamine
(See nähtub asjaolust, et Jungil on vastandprintsiibid isikulised, omades seega moraali kui isikule iseloomulikku tunnust.) Erinevus on veel selles, et kui praktilise rakenduse külje pealt kujutab taoism enesest õpetusi ja praktikaid, kuidas saavutada kooskõla taoga, siis Jung näeb vastupidiselt inimesel olevat hädavajaliku eristuda Pleromast. Kuivõrd Esimene Printsiip on eristamatus ning mitteolemine, siis Jungi jaoks on individuatsioon esmaseks imperatiiviks kogu tema õpetuses. Esimese Printsiibiga ei tule tema järgi mitte ,,kokku sulada", vaid kasutada selle poolt antavat jõudu, et maksimaalselt eristuda ning oma seesmine areng viia igakülgse täiuseni. ,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis.
annaabi.ee 
