Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt avaliku õiguse normid). Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
Imperatiiv - tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
Imperatiivsed ehk (kategoorillised); b) dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti.

Imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.
Imperatiiv on tingimuslik.  KI on katse testida, kas subjektiivsed  See ütleb, mida tuleks teha oma soovi käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad rahuldamiseks.
Imperatiivsed normid – kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte osapooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel.

Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks.
Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis.
Imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks.

Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda.
Imperatiiv - tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes.

Imperatiivsed normid on aga sellised, mille suhtes ei tohi teisiti kokkuleppida.
Imperatiivseid norme on rohkem kui tavapärastes tsiviilseadustes.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Imperatiivne – tuleb lähtuda, mis on seaduses sätestatud ja teisiti ei saa kokku leppida). 3) Vormi vabadus – pooled on põhimõtteliselt vabad valima seda vormi, milles nad lepingu teevad, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Imperatiivist ehk naudingust, oled sa juba vana naine.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun