Vererakud jagunevad: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ning vereliistakud e.trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Iga rakutüübi produktsioon on kontrollitud individuaalselt. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid. Paremini uuritud faktor on erütropoetiin, mida toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Humoraalne ja rakuline immuunsus. Humoraalne immuunsus on
Erinevused MHCI ja MHCII korral. 2 31. CD3 kompleksi struktuur ja funktsioon. 2 32. Lisaretseptorid T-lümfotsüütide aktivatsioonil. Jaotus funktsioonide alusel. Näiteid. 2 33. Obligatoorsed retseptorite paarid T- ja B-lümfotsüütide vastastikusel aktivatsioonil. 2 34. Spetsiifilised lisaretseptorid CD4 ja CD8. 2 35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4 36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4 37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2 38. T-lümfotsüütide differentseerumine tüümuses. Põhiliste protsesside üldiseloomustus. 2 39. T-lümfotsüütide repertuaari ja fenotüübi kujunemine. 4 40. T-lümfotsüütide selektsioon tüümuses. 4 41. preTretseptori osa T-lümfotsüütide arengus. 2 42. Rakkude aktivatsiooni põhiprintsiibid. 2 43. Proteiintürosiinkinaaside (PTK) aktiveerimine ja roll T-
kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat
seal toimuvad. Nimeta lümfoidsed organid ja nende funktsioonid. Mis sarnasused ja erinevused on vere ja lümfiringel, mis on lümfi funktsioon? Primaarsed lümfoidorganid: luuüdi ja tüümus, IMMUUNRAKKUDE GENEREERIMINE. Nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine, diferentseerumine T- ja B- lümfotsüütideks. Sekundaarsed lümfoidsed organid ja koed: põrn, lümfisõlmed ja lümfoidse koe kogumikud (MALT, GALT), IMMUUNVASTUSE GENEREERIMINE. Spetsiifilised, peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt, et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. Sekundaarsed lümfoidorganid on seega sageli spetsiifiliste immuunreaktsioonide toimumispaigaks. Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda
Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid klammerduvad antigeeni külge moodustades selle abil antikeha, mis tapab ülejäänud antigeenid (humoraalne). Immuunvastuse korral jäävad osad B ja T rakud püsima, mis teisel puutel sama antigeeniga tekitavad kohe vastureaktsiooni. Vigastatud rakud eritavad histomiini. See on signaaliks valgetele vererakkudele. Sellele reageerib kaasasündinud immuunsus.
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest lähedusest; Tõenäosus MHC sobiva doonori leidmiseks inimestel moodustab 1/7 000 1/20 000 Kõige sagedasem ja edukaimalt teostatav allotransplantatsiooni protseduur on vereülekanne MiH - Minor Histocompatibility antigens MiH on tavalised rakusisesed valgud mis omavad geenipolümorfisme Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja
Lüsogeenne viirusnakkus- peremeesraku kromosoomiga seostunud genoom ei avaldu koheselt. Bakteriraku elutegevus jätkub ja viiruse genoom säilib. Krooniline viirusnakkus- viiruse paljunemine toimub suhteliselt aeglaselt, ei kahjusta oluliselt bakteriraku tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immuunvastuse. Äge viirusnakkus- viiruste kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Peidetud viirusnakkus e. latentsne- nakkus on võimeline päras kiiret paljunemist sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua. nt. HSV1-Herpes Simplex Viirus 1. Viirusvektor-viirustel põhinevad geenide ülekandesüsteemid.
Teiseks ja olulisemaks põhjuseks peetakse vaktsiini vähest efektiivsust. Vähese efektiivsuse all mõtlen seda, et kuna vaktsiini põhieesmärk on ikkagi malaaria likvideerimine, siis praegused vaktsiinid selleks võimelised ei ole. Siiski on leitud mitmeid lähenemisteid, kuidas see haigus seljatada. Üheks lootustandvamaks on malaariatekitaja leviku takistamine seksuaalse faasi halvamisega. Teiseks variandiks on inimeses immuunvastuse tekitamine, mis kaitseks haigestumise eest. Praegu prognoositakse, et 2015. aastaks on välja töötatud vaktsiin, mis loob kaitse 50% raskete malaariajuhtude vastu. 2025. aastaks peaks olema litsenseeritud vaktsiin, mis vähendab 80% kliinilisi malaariajuhte ja tagab neljaks aastaks immuunsuse. Senimaani võideldakse malaariaga profülaktiliste ravimite abil ja lisaks neile ka vanamoodsad moskiitovõrgud, kärbsepiitsad ja lõkkesuits.
organismi lümfotsüüdid toodavad vaktsineerimise järgselt sobilikud antikehad Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist Östrogeen Naise sekundaarsete sootunnuste arenemine Sterioidhormoonid Peptiidhormoonid
Kuigi nugiliste vastases kaitses on peamised IgE antikehad, aitab nuumrakkude degranulatsioon tekitada ägedat põletikulist vastust, kui toimub ussnugiliste antigeenide presentatsioon. Lokaalsest immuunsüsteemist rääkides tuleb teda ruumiliselt lahterdada: perifeersed lümfisõlmed ja põrn; limaskestadega assotsieerunud lümfoidkoed; serooskelmetega kehaõõned (pleura, peritoneum); nahk. Igas lahtris algatatud immuunvastuse efektormehhanismid toimivad vastavalt selle „lahtri” piires. Immuunvastuse lokaalse lahterduse tagamine toimub selle kaudu, et naiivsetele T rakkudele antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad
* Sedasama mikroobi saab isoleerida puhaskultuuriga nakatatud vabatahtlikult või katseloomalt IMMUNOLOOGIA Antikeha – antikehade ülesanne on seostuda antigeenidega ja neutraliseerida nende kahjulik toime; Antikeha koosneb kahest kergest ehk L-ahelast (light) ja kahest raskest ehk H- ahelast (heavy), mõlemal on muutuv piirkond ja konstantne piirkond Antigeen – antigeeniks nim inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse. AG põhiomadusteks on immunogeensus ja spetsiifilisus. AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu
5. Lihaskontraktsiooni valgud: müosiin ja aktiin. Selgitada ehituse ja funktsiooni seoseid 6. Immuunglobuliinid. Ag-ak kompleks Teist sõnaga, see on antikehad. Neid produtseerivad plasmarakud.Asuvad nad B-rakkude pinnal,seedumis või vereplasmas(lahustatud). Ig-del on 5 põhiklasse: A,G,D,E,M - nendel on erinevaid struktuurid ja funktsioonid. IgA- antibakteriaalne,antiviiruslik (piim,broonhiaal- urogenitaaltrakti sekreedid) IgG- peamise sekundaarse immuunvastuse ak, seostavad bakteritega ja stimuleerivad fagatsütoosi,neutroliseerub nende toksiine(vereplasma,koevedelik). IgD- antiallergiline, ag pinnaretseptoritega seostumine.(B-rakkude pind,vereplasma). IgM- esmase immuunvastuse antikeha, seostub erütrotsüütidega ja bakteritega(B-rakkude pind,vereplasma) IgE- Peamine kaitse parasiit-tingitud infektsioonide vastu(vereplasma). Ak-ag on valgu ja ligandi komplementaarne interaktsioon,mida hoivad koos mittekovalentsed sidemed.
· Kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · Konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · Kõhukinnisuse vähendamine · Kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · Mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · Parandavad laktoosi omastamist · Peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · Piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega · Soodustavad normaalset seedimist 4. Milline on bakterite roll biokütuste tootmisel? Rolliks on lagundada aineid. 5. Mis piirab geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamises? Ökoloogilised tegurid piiravad geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamiseks 6. Miks olid 1970.aastad geenitehnoloogia arengus pöördelise tähtsusega?
T-lümfotsüüdid ja loomulikud tapurrakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad loomulike tapurrakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurrakke ja makrofaage. Iga võõras valk (antigeen) kutsub organismi sattudes esile immuunvastuse talle vastavate antikehade sünteesi. Kuna see protsess võtab veidi aega, peavad esmalt käivituma MITTESPETSIIFILISED KAITSESÜSTEEMID fagotsüüdid, komplemendi valgud ja NK-rakud. Antikehad tunnevad antigeenist ära teatud väikse osa ja seonduvad antigeeniga. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Kui organismi sattub antigeen, siis see reageerib antikeha molekulidega vähestel B- lümfotsüütidel, mis juhtuvad sobima antud antigeeniga
· konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · kõhukinnisuse vähendamine · kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · parandavad laktoosi omastamist · peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega · soodustavad normaalset seedimist · tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat · toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine · toodavad vitamiine (B rühma omi) ja soodustavad nende imendumist. · tugevdavad organismi loomulikku vastupanuvõimet · vähendab vabade radikaalide mõju
Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on NK-rakud. T-lümfotsüüdid ja NK-rakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. 6. Klonaalse selektsiooni hüpotees B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores, negatiivne säsis. 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga
Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud
immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad, mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid. 5. Mis on antigeen? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket. 6. Mis on epitoop? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape, oligosahhariid või lipiidimolekul. 7. Mis on antikeha? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga. 8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid. 9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM. 10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral? - Esimesel nakatumisel: IgM
kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus. Immuunsüsteem: spetsiifilise immuunvastuse käivitumises osalevad elundid, mille funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi funktsioonid. Kaitse patogeenide eest: (1) intratsellulaarne (viirused, mõned bakterid, parasiidid), (2) ekstratsellulaarne (enamus bakteritest, seened, parasiidid). Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt
Selline kahjustus väljendub soolepõletikuna, aga ka toitainete puuduliku imendumise ja võimalik on eluaegne soolefunktsiooni häire. Oma rändel kahjustavad solkmed kindlasti ka maksa ja kopse, põhjustades seal põletikukoldeid ja funktsiooni häireid. Suur mõju on sooleparasiitidel immuunsüsteemile, sest parasiitide toimele peab immuunsüsteem kogu aeg reageerima. Kui näiteks vaktsineerimiseas kutsikal on hulgaliselt parasiite, siis on soovitud immuunvastuse tekkimine kindlasti häiritud. Solkmetest nõrgestatud organism on vastuvõtlikum kõikvõimalikele nakkushaigustele, näiteks parvoviroosile. Ulatusliku invasiooni puhul on võimalik mehhaaniline sooleummistus - solkmed sulgevad tropina soole. RAVIST JA RAVIMITEST Üldiselt kasutatakse solkmete profülaktikaks ja raviks suukaudseid ravimeid ni tableti kui pasta kujul. Tabletid on suuremalt jaolt komplekspreparaadid, kus on kaks või enam
suurenemine) Põletikuvastane toime: - rakumembraanide stabiliseerimine - eksudatsiooni vähenemine - väheneb eosinofiilide ja lümfotsüütide arv - nõrgeneb fagotsütoosivõime Immunodepressiivne, antiallegiline toime: - rakumembraanide stabiliseerimine, rakumembraanide tundlikkuse vähenemine põletikumediaatorite suhtes - antikehade produktsiooni vähenemine, organismi immuunvastuse nõrgenemine · Glükokortikosteroidide esindajad: Looduslikud kortisoon, hüdrokortisoon Sünteetilised prednisoloon, deksametasoon, triamptsinoloon, flumetasoon · Farmakokineetika - Imenduvad hästi, toime kestus sõltub preparaadist - Looduslikud steroidid on lühitoimelised - Veres osaliselt seostuvad verevalkudega; toimet avaldub vaba fraktsioon - Metabolism maksas - Erituvad 75% ulatuses uriiniga, 25% - roojaga
· konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · kõhukinnisuse vähendamine · lõhustavad laktoosi, soodustades sellega laktoosi omastatavust, tänu millele saavad hapupiimatooteid tarbida ka inimesed kes ei kannata värsket piima · mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · parandavad laktoosi omastamist · peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · piimhappebakterid loovad seedekulglas leiduvatele roisubakteritele ebasoodsa elukeskkonna - piimhape on bakteriostaatilise toimega. · soodustavad normaalset seedimist · tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat, antimikroobsete ainete tootmine ja kahjulike bakterite kasvu takistamine · toksiinide retseptorite ensümaatiline modifitseerimine
Sellist kanurviirust nimetatakse viirusevektoriks. Mis kaitseb meid viiruste eest? · Immuunsüsteem, mille moodustavad valgeds vererakud e. Lümfotsüüdid · B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid · T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. · Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vaendlatest" Vaktsineerimine on immuunvastuse esilekutsumine Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad:
Kuna kasutatakse autoloogilisi (patsiendi enda) rakke, siis immunoloogilisi probleeme ei teki. Ex vivo geeniteraapiat saab rakendada ainult juhtudel, kui vastava koe rakke saab kehast eemaldada, geneetiliselt modifitseerida ja pärast jälle tagasi viia. Tegelikult võib ex vivo geeniteraapiat vaadelda kui modifitseeritud rakuteraapiat.(2) Kui autoloogilisi rakke ei ole võimalik kasutada, siis saab ex vivo geeniteraapiat teha ka heteroloogiliste (teiselt inimeselt) pärit rakkudega, lahendades immuunvastuse tekke probleemi.(2) VEKTORID DNA elementide transpordiks kasutatakse viirusevektoreid, mis on saadud viiruste geneetilise materjali modifitseerimisel, asendades viiruse genoomis mõne geeni rakulise geeniga.(1) Vektorite puhul on väga oluline, kas sisseviidud geen integreerub kromosoomi või jääb episoomina rakku.(2) Seejuures kasutatakse viiruse omadust tungida inimee rakuudesse ja viiruse nukleiinhappeseostumist peremeesraku-DNA-ga. Seega on viiruse abil võimalik rakku
Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi Mõnel juhul on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes immuunsuse. Nakatumisviisid Piisknakkus Otsene kontakt haigestunuga Erinevate kehavedelike kaudu nt. Loomade kaudu (siirutajad)
JPG Makrofaag püüab bakterit. Foto skaneeriva elektronmikroskoo- biga. Vaata immuunvastuse animatsiooni http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-macrophage-extends-towards-multipl1.jpg HI-viirused nakatavad ja hävitavad just lümfotsüüte http://www.artistquirk.com/images/lennart-nilsson-hiv-on-white-blood-cell1.jpg Karvad kaitsevad imetajate keha. Keratiin – karvade koostise valk http://community.travelchinaguide.com/photo/7061/70616114908725.jpg Lokkis juus sirge juus
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel ...
Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise
sisestub. Aga vaatamata muteerimisele, võib ikka haigust põhjustada. Viirused mõmm :) 05/06 Herpesviirused: VZV, EBV, CMV, HHV 6 ja HHV 7, HHV 8 Struktuur. Suured ümbrisega kaksikahelalise DNA-ga viirused. Virion 150 nm. Ikosaeedrilises kapsiidis 162 kapsomeeri. Ümbrises glükoproteiinid. Kodeerivad mitmeid glükoproteiine kinnitumiseks, sulandumiseks, immuunvastuse eest pagemiseks. Ümbrise ja kapsiidi vahel on ruum – tegument, milles viirusvalgud, ensüümid, mis aitavad replikatsiooni alustada. Tundlikud hapetele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Genoom lineaarne, kaheahelaline DNA: erinevused suuruses, geeniorientatsioonis (genoomi sees on võimalik ka tsirkularisatsioon, rekombinatsioon – HSV, VZV, CMV). Replikatsioon. Alustab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsiooon
Kordamiseks 1. Geneetiline identifitseerimine a. Genotüpiseerimise meetodid- Spetsiifilised identifitseeritavad pärilikud DNA polümorfismid ·DNA polümorfism on ·Nukleotiidi(de) asendus ·Insertsiooni või deletsioon (DNA lõigu pikkuspolümorfism) ·On tuvastatavad laborimeetoditega ·DNA muutlikkus võib olla tuvastatav fenotüübi tasemel; iga DNA uus variatsioon ei pruugi muuta fenotüübilist variatsiooni. b. Veregrupid (veised)- Antigeen + reagent (monospetsiifiline antikeha) + komplement ·Hemolüüsi puhul värvib erütrotsüütides olev hemoglobiin lahuse (proovi) punakaks antigeeni esinemine punasel vereliblel tuvastatud. Antigeenid erütrotsüütide pinnal veregrupid. Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse. Reageerivad EA ja antikeha e reagent (+ komplement) · Hemolüüsi tulemuste põhjal kujuneb veretüüp e fenotüüp ...
nende toimimist, mälu-T-rakud mäletavad antigeeni ja kokkupuutel sama antigeeniga moodustuvad suurel hulgal abi-T-rakud ja tapja-T-rakud 278. B-rakud: küpsed B-rakud tunnevad ära spetsiifilise antigeeni, aktiveeruvad ning suunduvad T-rakkude abil järgmisesse faasi, kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280
Valged verelibled*- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungija nakatanud rakud. Nende hävitus tegevuse tagajärjel tekib põletik. 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid Lümfotsüüdid*- valged verelibled, mis osalevad omandatud immuunvastuse töös Nemad eristavad ja tunnevad ära sissetungija. Antikehad*- suured Y kujulised valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohuks muutmiseks. Antigeen*- organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse. 3.9 Levinumad immuunsüsteemi häired 3.10 Sisekeskkonna stabiilsust tagavad mehhanismid Homöostaas*- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. ( PH, glükoosi
mõnel nakkusprotsessi arengu perioodil levitab HIV-kandja viirusi rohkem kui teistel perioodidel; mida rohkem on immuunsüsteem kahjustatud, seda suurema tõenäosusega levitab HIV-kandja viirusi; viiruste levikuvõime sõltub sellest, mil viisil on HIV-kandja ise nakatunud. Vastuvõtlikkus sõltub suguühte viisist: viirus levib kergemini pärakuseksi korral võrreldes tupeseksiga; Osal inimestel on pärilikult kõrgem immuunvastuse tase, mis võimaldab neil toime tulla madalas kontsentratsioonis viirustega. 6 5. Statistika 2006 aasta 24. november seisuga on Eestis diagnoositud 572 uut HIV-nakatumise juhtumit, (nendest 95 kinnipeetavad). Kokku on hetkel Eestis diagnoositus 5635 HIV-nakatunut, sh AIDS125 inimesel. Mehi on nakatunud 369 ja naisi 203. · Tallinnas - 226 · Ida-Virumaal - 139 · Narva - 126
putukad, mürginäärmed kärnkonnad, ebameeldiv lõhn mardikad, parveline eluviis kaladel, ultraheli registreerivad organid - ööliblikas Parasitism parasiitide kohastumused: inertsed kehakatted siseparasiitidel, immuunvastuse vähendamiseks, pH ja temp. muutuste hea taluvus, vere hüübimist takistavate ühendite eraldamine - kaanid, tuimestavate ühendite eritamine verd imevad parasiidid, erinevate elupõlvkondade eluvormide vahetumine mikroseened; peremeeste kaitsekohastumused:
Lüsogeenne viirusnakkus viirus, mis võib lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega. Krooniline viirusnakkus nakkus, mis kahjustab rakke vähe, see võimaldab viiruse ja rakukooseksisteerimise. Immuunvastus kaitse võõrorganismide valkude vastu, peatab viiruse paljunemise. Vaktsiinid organismi viiakse nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile organismis immuunvastuse. Äge viirusnakkus organismis toimub viiruse kiire paljunemine, nakatunud rakud surevad. Peidetud viirusnakkus pärast kiiret paljunemist on viirus võimeline sisenema organismis teatud rakkudesse ja säilima neis pikka aega. Viirusvektor viirustel põhinev ülekandesüsteem.
diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4) TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust). TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks.
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt k...
o Antigeenideks on valgud või teised suure molekulised ained o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu. o See kaitseb raskete haiguste eest. BAKTERIAALSED HAIGUSED
patogeenid ning aktiveeruma selleks on universaalsed "vallandavad" molekulid signaalid pathogen-associated molecular patterns - PAMPs; or pattern recognition receptors, mis seostuvad rakkude pinnal olevate Toll-like retseptoritega. Sellisteks elementideks on sageli rakuseina struktuursed molekulid, mis on omased paljudele bakteritele ja mis on - lipopolüsahhariid (LPS), petidoglükaan jne., ja mis ei ole omased eukarüootsele organismile. Rakulise loomuliku immuunvastuse aktivatsioon. Aktiveeritakse ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile: opsonisatsioon paremaks fagotsütoosiks; fagotsüütide aktivatsioon; bakterite ja nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ca 1 miljard · Enterobius ca 1 miljard · Trichurius ca 0,5 miljardit · Ancylostoma + Necator ca 0,5 miljardit · Schisostoma ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis · ei produtseeri toksiine · kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) · parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades · kutsuvad esile immuunsupressiooni · elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 4 1. palavik · trihhinelloos e. trihhiaas · malaaria · toksoplasmoos · leishmaniaas · trüponosomiaas 2. kaalulangus · amöbiaas · giardiaas · strongüloidiaas · trihhotsefaliaas 3. immuunsupressioon 4. allergia 5. raseduspatoloogia
Ascaris – ca 1 miljard Enterobius – ca 1 miljard Trichurius – ca 0,5 miljardit Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit Schisostoma – ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4. komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia 5. hästi kohanenud eluks peremeesorganismis ei produtseeri toksiine kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid) parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades kutsuvad esile immuunsupressiooni elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur Parasiitide toimed: 1. palavik trihhinelloos e. trihhiaas malaaria toksoplasmoos leishmaniaas 3
Veregrupid(veised) Kasutades geneetilisi analüüse, saab: · identifitseerida loomi veregruppide (veised) ja DNA (veised, hobused, koerad) polümorfismi abil, · kontrollida loomade põlvnemisandmete õigsust (vanemad, sugupuu), · selgitada loomade õigeid vanemaid, · selgitada pärilike geneetiliste defektidega isendeid (DNA analüüsid) Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen – antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse Mikrosatelliidid: Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele. Mikrosatelliidid asuvad genoomis paljudes kohtades, tüüpiliselt mittekodeerivatel aladel, geenidel vahel või intronites. Nad on kõrge mutatsioonisagedusega ning populatsioonis suure varieeruvusega. Kasutatakse näiteks põlvnevuse testimiseks. Dinukleotiidid: AC AC AC.... Trinukleotiidid: ATG ATG ATG....
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
Antikehadele on omane kõrgspetsiifilisus. Väike osa B- rakkudest on mälurakud – teistkordsel võitlemisel tekitavad immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel põhineb ka vaktsineerimine. rakuline immuunsus – toimub organismi kõige esmane kaitse võõrorganismi vastu fagotsüütide abil. Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda. Siia kuuluvad ka T-lümfotsüüdid (küpsevad tüümuses). Iga võõras valk – antigeen – kutsub organismis esile immuunvastuse, sünteesitakse talle vastav antikeha. See protsess on aeglane. Esmalt võitlevad mittespetsiifilised kaitsesüsteemid (fagotsüüdid). Ehk eristatakse lisaks: * kaasasündinud – ei ole mälu, esmane mittespetsiifiline vastus. Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning
põhjustab uude DNA-sse integreerudes kasvaja teket. Valgud, mis võivad omandada onkogeense toime. Kasvaja antigeeni mõiste. Protoonkogeenide poolt kodeeritavad valgud: kasvufaktorid ja nende retseptorid, G-valgud, türosiinkinaasid, seriin/treoniinkinaasid, signaalvalgud, transkriptsioonifaktorid, rakkude surma reguleerivad valgud Kasvajate antigeenid - kasvajate poolt toodetud makromolekulid, mis on omased ainult kasvajarakkudele ning tingivad organismis immuunvastuse teket. Põhjused, miks protoonkogeenid muutuvad onkogeenideks. V-onc poolt kodeeritud valku ekspresseeritakse tunduvalt rohkem kui c-onc poolt kodeeritud valku. Protoonkogeenid, mis aktiveeruvad punktmutatsioonide tõttu nende nukleotiidses järjestuses. Valgu ekspressiooni tase seejuures ei muutu, muutub valgu funktsioon. Genoomi ümberkorraldused (DNA insertsioonid, translokatsioonid, amplifikatsioonid), mis aktiveerivad protoonkogeene.
Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka lehmapiimas leiduv
Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi-teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia põhjustaja on lehmapiim. Organismi ülitundlikkust võib põhjustada ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
