alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See kude võib sõltuda tekitajast ja olla spetsiifilisuse morfoloofiliseks näitajaks. Mittesteriilne nõel on sattunud jäsemesse. Tekkinud on koekahjustus. Vabanevad keemilised ühendid, mis meelitavad kolde juurde immuunrakke. Veresoonte läbilaskvus on suurenenud. Sealt satuvad kolde juurde leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Põletikukoldesse rändavad makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad võõrast materjali. Moodustub eksudaat. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude
murdumine – täiskasvanud – osteomalaatsia: luude pehmenemine – seostatakse paljude vähitüüpidega (rinnavähk) – kõrgem südameinfarkti ja hüpertooniatõve (kõrgvererõhktõbi) risk – migreenivalud Hea toime • võib leevendada II tüübi diabeedi puhul insuliinresistentsust, süsteemset põletikku • immuunsust tugevdav toime - tugevdab makrofaage, hingamisteede seintes asuvaid antibakteriaalseid immuunrakke • abi tuberkuloosihaigetele aine katelitsidiin hävitab tuberkuloosirakke Manustamine terapeutilistes kontsentratsioonides • Oskuslik manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne – alkoholismi – osteoporoosi – diabeedi – artriidi – psoriaasi – luumurdude – hepatiidi – tsüstilise fibroosi jt haiguste ennetamise ning ravi suhtes D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin.
haruldast kopsupõletiku vormi ja Kaposi sarkoomi; Ilmselt levis inimestele 60-80 a. varem Haigust põhjustas HIV – human immunodeficiency virus HIV nakatab T helperrakke (aktiveerivad teisi immuunrakke), seondudes nende pinnal olevatele CD4/CCR5 retseptoritele Bakteriofaagide geneetika Bakteriofaage loodeti rakendada meditsiinilistel eesmärkidel – bakteriaalsete haiguste (koolera, tüüfus) ravi Takistuseks osutus organismi immuunsüsteem Bakteriofaagide geneetikaga asuti tegelema 1930-ndatel aastatel: Bakteriofaagide lihtsus võrreldes teiste
See on lümfotsüütide töö Selleks on vaja retseptoreid Igal lümfotsüüdil on erinev retseptor erinevate pisikute jaoks, mis kehas kindlasti tunnebki ära selle ühe pisiku Inimesel on 10 miljardit erinevat retseptorit. See on võimalik, sest see on nagu pusle ja nad vahetavad kohti omavahel pidevalt. Vaktsineerimisel tekivad need rakud, mis kohe viiruse ära tunnevad ja ei lase kehal nakatuda. Mälu B-rakud. 1. KUS TEHAKSE IMMUUNRAKKE? Kõik tehakse punases luuüdis, aga T-rakke tüünuses ehk harknäärmes. Seejärel liiguvad rakud töö alustamiseks lümfisõlmedesse ja põrna-kohtadesse, kust lähtub immuunvastus Immuunrakud rändavad mööda lümfisooni ADNESIOONID märguandemolekulid, nad näitavad lähenevatele immuunrakkudele kleepudes, kus nad täpsemalt on. KEMOATRAKTANDID Märguandemolekulid, vabanevad rakkudest ja liiguvad veidi
Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. 2. Selgita, mis on loomulik (=innate; = sünnipärane) immuunsus ja mis on omandatud (=adaptiivne) immuunsus.
Enda antigeeni äratundev lümfotsüüt läheb apoptoosi. B- ja T-raku retseptorid on oma ehituselt sarnased. T-raku retseptori struktuur. Mõlemal on rakust väöja ulatuv antigeeni äratugev regioon, mõlemal on muutumatud polüpeptiidahelad. T-raku retseptor- hüpervariaabelne piirkond, konstatne piikrond ja plasmamembraani seotud osa. Kõrval CD3 valgud Tsütotoksilised T-rakud tapavad patogeeni poolt nakatunud peremeesraku. Abistaja-T-rakud stimuleerivad teisi immuunrakke (makrofaage, dendriitrakke, B-rakke ja tsütotoksilisi T- rakke). Regulatoorsed T-rakud suruvad maha teiste immunrakkude aktiivsuse. Antigeenist pärit peptiidi esitlemine T-rakkudele dendriitraku poolt. T-raku pinnal on rakk-rakk adhesiooni proteiin, T-raku pinnal ko- stimulatoorse proteiini retseptor( proteiin on dendriitraku pinnal), T raku pinnal TCR (dendriidi pinnal MHC valk) Naiivne T-rakk kohtub antigeense peptiidiga esimest korda kui seda esitlevad dendriitrakud lümfisõlmes
annaabi.ee 
