ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). 18. Difteeria diagnostika põhimõtted. Eleki test · Diagnoosi kinnitamiseks on aga vajalik C. diphtheriae isoleerimine ja toksiini tekitamise võime määramine. · Tänapäeval on in vitro testimiseks kasutusel immuundifusiooni meetod (Elek' test) seerumagarplaadil. Agargeelis jälgitakse antitoksilise seerumiga (pretsipitiin) pretsipitatsioonijoonte teket (pretsipitaat). See toimub juhul, kui uuritav tüvi produtseerib eksotoksiini (pretsipitinogeeni) 19.Difteeria profülaktika põhimõtteid. Difteeria vastane laste vaktsineerimine kuulub Eestis vaktsinatsioonikalendrisse Täiskasvanuid vaktsineeritakse epidemioloogilistel näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): DTP -
kontsentratsioonide määramist. Radiaalse immuunodifusiooni puhul on üks komponent valatud geeli sisse, puudub kontsentratsioonigradient ning difusiooni ei esine. Uuritava kontsentratsiooniga komponent asetatakse geeli süvenditesse, uuritav komponent hakkab difundeeruma kontsentratsiooni vähenemise suunas. Seos kontsentratsiooni languse ja difundeerumisraadiuse vahel on logaritmiline, kusjuures ka mõõtmisviga võimendub logaritmiliselt. Kolmandaks immuundifusiooni meetodi võimaluseks on selle kombineerimine elektroforeesiga. Selle juures eristatakse immuno-, rakett- ja vastuvoolu elektroforeesi. Immuundifusioonimeetodite analüütiline tundlikkus on tagasihoidlik, vajab mõlemat reaktsioonipoolt küllaltki suures koguses. Antigeenide määramine veres ja kudedes: Turbido- ja nefelomeetrias mõõdetakse immuunreaktsioon valguse hajumise fenomeni kaudu. Nefelomeetrias lahuse hägususe suurenedes valgusvoog detektorisse suureneb. Turbidomeetrias
annaabi.ee 
