(Ibid). Kaseiin Kaseiin moodustab keskmiselt 80% piimavalgust, st selle sisaldus piimas on 4–5 korda suurem kui teiste valkude sisaldus. Ülejäänud on vadakuvalgud, mille osakaal moodustab umbes 15–22%. Vadakuvalkude osakeste suurus jääb vahemikus 5–20 nm ning see on märgatavalt alla väiksem kui kaseiiniosakeste suurus. (Ibid)) 29 Vadakuvalgud Vadakuvalgud koosnevad β-laktoglobuliinist, α-laktalbumiinist, seerumalbumiinist ning immunoglobuliinist. (Ibid) Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. (Ibid) Süsivesikud Laktoos ehk piimasuhkur on piima peamine süsivesik, mis koosneb glükoosist ja
membraaniga. Samuti toimub selles piirkonnas TCR polüpeptiidahelate ühendamine ühe disulfiidsidemega – side, mis formeerub kahe tsüsteiinijäägi abil. Retseptori polüpeptiidahelate transmembraanne osa, millel on heeliksi kuju, sisaldab positiivse laenguga aminohappeid. α–ahelas on 2 positiivselt laetud aminohapet, β-ahelas aga üks positiivselt laetud aminohape. Mõlemat tüüpi TCR erinevad membraanseotud immunoglobuliinist (BCR): TCR-il on ainult üks antigeeni siduv regioon, samas BCR-il on neid kaks Kui immunoglobuliini (BCR) sekreteeritakse antikehadena, siis TCR ei sekreteerita kunagi. TCR seostub antigeeniga vaid MHC vahendusel BCR (seal hulgas antikeha) tunneb ära konformatsioonilisi epitoope antigeenil, samas TCR vajab antigeeni eelnevat töötlust, kuna TCR tunneb ära lineaarseid epitoope. TCR on kahte tüüpi: